Homme esietendub Rahvusooper Estonia kammersaalis dokumentaaldraama "President 1939", mille süžee põhineb Eesti ja Venemaa vahelise nn baaside lepingu sõlmimise aegsel õhustikul 1939. aasta sügisel ning tollaste Eesti riigijuhtide hilisematel ülekuulamisprotokollidel NKVDs.
Lavastuse aluseks on autentsed ajaloolised dokumendid: Eesti Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid, sündmustes osalenute mälestused, päevikud, kirjavahetused, aruanded ning vangistatud Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri ja Kaarel Eenpalu NKVD uurimistoimikud aastaist 1941-1950. Lavastuse dialoog on välja kasvanud neist dokumentidest.
Niisiis - ühest küljest on draama ajaloolistel sündmustel ja autentsetel allikmaterjalidel põhinev lugu, teisalt on see kunstitõde, kus sündmustele ja tegelastele luuakse oma tõlgendus.
Stsenaariumi autorid Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi on kindlad, et Eesti ajaloo pöördelistest sündmustest tuleb rääkida, põhiküsimus on seejuures - kuidas rääkida.
"Oluline on minna sündmustesse sisse ning püüda siis toimunut tunnetada ja mõista, mitte aga anda hinnanguid, mis lähtuvad meie tagantjäreletarkusest. Teatrikunsti vahendid võimaldavad taasluua sündmuste põhjus-tagajärg ahelat, avada tookordsete riigijuhtide motiive. Ajalugu on alati inimese lugu, on inimeste loodud ja läbielatud sündmused," rõhutab lavastaja Katri Aaslav-Tepandi.
Konstantin Pätsi rollis üles astuv Tõnu Tepandi ütleb, et draama sõnum on laiem kolme otsustaja rollis olnud mehe loost.
"Nende kolme kaudu räägib näidend üldisemalt keeruliste valikute ees seisvatest inimestest, aga ka kogu eesti rahvast neil rasketel hetkedel, kui ei olnud olemas häid valikuid," räägib Tõnu Tepandi.
Ta rõhutab ka, et ränk riigikaotuse lugu aitab kõrgemalt hinnata taas kättevõidetud iseseisvust ja tunda rõõmu võimalusest omal maal vabalt elada.
Osades on Tõnu Tepandi (president Konstantin Päts), Eero Spriit (ülemjuhataja Johan Laidoner), Jüri Aarma (peaminister Kaarel Eenpalu) ja Katrin Saukas (NKVD ülekuulaja Ivašina).
Lavastus valmis koostöös filmi- ja riigiarhiiviga, kasutatakse Fryderyk Chopini muusikat.
Autor: Kersti Inno
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.