Tiigrid on maailmast kadumas

15. veebruar 2008, 14:02

Indias elavate metsikute tiigrite arv on
vähenenud vaid pisut rohkem kui 1400 isendini, loomi on poole vähem, kui
pakkusid eelnevad hinnangud. Muret tekitava vähenemise põhjuseks peavad
looduskaitsjad salaküttimist ja linnade laienemist.

Eelmise suurema loenduse ajal 2002. aastal loeti Indias kokku 3642 tiigrit. Käesoleva loenduseni usuti, et India 23 tiigrireservaadis elab umbes 40 protsenti maailma tiigritest, kirjutas The Guardian.

India tiigrikaitsja Rajesh Gopal selgitas: „Tiigrid kaovad otsese salaküttimise, heade elupaikade kadumise ning saakloomade vähesuse tõttu.”

Sariska reservaadis Rajasthanis on salaküttimise tulemusena tiigrid otsa lõppenud. Mujal, näiteks Bandhavgarhis Madya Pradeshi osariigis on arvukus järsult langenud metsade kadumise tõttu. Ainukeseks erandiks on Tamil Nadu, kus tiigrite arv on viie aasta jooksul tõusnud kuuekümnelt seitsmekümnekuueni. Sada aastat tagasi elas Indias üle 40 000 tiigri.

Tiigrikampaania juht Valmik Thapar sõnas, et „nüüd on aeg tegutseda ning tiigrid inimeste käest päästa,” lisades: „Peame tiigrite jaoks looma puutumatud alad ning varustama metsavahid tänapäevaste relvadega.”

Ekspertide sõnul ei astuta piisavalt karme samme salaküttimise ning tiigrinahkadega kauplemise takistamiseks. Tiigreid tapetakse nende kehaosade pärast, nende nahk on väärtuslik moekaup ning luid kasutatakse meditsiinis. Tiigrinahk maksab näiteks Hiinas üle 160 000 krooni.

Kauplemise lõpetamiseks teevad looduskaitsjad koostööd India, Nepali ja Hiinaga, kus nõudlus nahkade järele on kõige suurem. Eelmisel aastal õnnestus India looduskaitseühingul veenda dalai-laamat kutsuma tiibetlasi üles mitte kandma tiigrinahku.

Looduskaitsjate rünnaku alla sattunud India valitsus lubas luua kaheksa uut tiigrireservaati. Plaani järgi paigutatakse selleks ümber umbes 250 küla, kus elab üle 200 000 inimese. Igale perele antakse kompensatsiooniks 250 000 krooni. Suuremõõtmelise plaani teostamine võtab aga aega vähemalt viis aastat.

Sumatra tiigreid kaitsvad seadused ei keelusta Indoneesias tiigrite kehaosade müümist avalikel turgudel, seisab eile avaldatud raportis. Uuritud 326 turuletist müüdi tiigrite hambaid, küüsi, nahku, vurre või luid igas kümnendas. Neid müüdi nii ehetena kui ka suveniiridena või rahvusliku meditsiini sildi all. Kõige rohkem müüdi tiigrikaupu Põhja-Sumatra provintsi pealinnas Medanis.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. February 2008, 14:02
Otsi:

Ava täpsem otsing