Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootjad panustavad ka tänavu hoogsalt arengusse

    Kui suurte väliskontsernide Eesti tütarettevõtted paigutavad tehnoloogia uuendamisse miljoneid eurosid, siis väiksemad kodumaisele kapitalile tuginevate firmade investeeringud jäävad küll suurusjärgu võrra väiksemaks, ent on ettevõtete käibeid arvestades siiski märkimisväärsed.
    Agarate investeerijatena paistavad silma ehitusmaterjalitootjad ning metalliettevõtted. Põhiliselt rahastatakse uute tootmisseadmete soetamist, mis võimaldab paindlikumat ning keskkonnasäästlikumat tootmist ning hoiab kokku tööjõukulu.
    Oluline osa on eelarve kuludereal ka vastsete tootmishoonete ehitamisel või vanade rekonstrueerimisel.
    Nii moodustab lõviosa ASi Ilmarine tänavustest investeeringutest uue tootmiskeskuse ehitamine Vana-Narva maantee naabrusse ja selle aluse maa väljaostmine. Kokku kulub ettevõttel selleks 48 miljonit krooni.
    "Oluline investeering on ka uue tootmis- ja projektijuhtimistarkvara juurutamine. Säärane tarkvara tagab ettevõtte efektiivse toimimise, muudab meie töö jooksvalt kontrollitavaks ja analüüsitavaks," selgitas Karel Saar. "Tarkvara on programmeeritud spetsiaalselt Ilmarise tellimusel ja võimaldab toota senisest rohkem väiksemate kuludega."
    Mullu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 145 miljoni kroonini küündinud investeeringute eest aasta välisinvestori auhinna pälvinud AS ABB on oma 15 tegevusaasta jooksul investeerinud Eestisse 500 miljonit krooni, 2008. aastaks on planeeritud siinse tuulegeneraatorite tehase arendamiseks veel ligi 300 miljonit.
    "Alates 2003. aastast on ABB toonud Eestisse olulises mahus tootmist ja rajanud siia kolm tehast: elektrimasinate ja sagedusmuundurite tehased Jürisse ning komplektalajaamade tehase Maardusse," selgitas ASi ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer. "Oluliselt on kasvanud ka globaalne nõudlus ABB toodangu järele ja see on tinginud vajaduse mõlemas Jüri tehases tootmist laiendada."
    Eesti kapitalil põhinev BLRT Grupp püüab kopsakate, 53 miljonit krooni ületavate rahasüstidega muuta firmat senisest konkurentsivõimelisemaks. Selleks rekonstrueeritakse suurte pinkide osakonna töö kaasaja nõuetele vastavaks ja soetatakse uut tehnikat valukotta ning metallitöötlemiskeskustesse.
    Hoogsalt on uute tootmisüksuste loomisse panustanud ehitusplokkide tootja Silbet. Ettevõtte juhatuse esimehe Vjatšeslav Šlõki sõnul kulub tänavu veel 92 miljonit krooni, et juunis käiku anda uus poorbetoonist ehitusplokkide tehas.
    "Uues tehases võtame põlevkivituhast plokkide valmistamisel kasutusele lööktehnoloogia, mis aitab säästa vett ja elektrienergiat," selgitas Šlõk. "Uus tehnoloogia kiirendab poorbetooni valmimist lühendades tootmisprotsessi kuni kolme tunni võrra."
    Toiduainetetööstus keskendub uutele toodetele. ASi Valio Baltic turundusdirektor Kari Finska märkis, et tänavu Baltimaadesse suunatava rahapaigutuse maht jääb 135 miljoni krooni piiresse, ainuüksi Võru Juustu tootmise arendamiseks kulub sellest 75 miljonit. Kari Finska lubas, et selle eest juurutatakse tootmisse ka uusi piimatooteid.
    Vaid metallkonstruktsioone valmistava Bermeti nõukogu esimees Ergo Metsla tõdes, et olulisemad investeeringud jäid eelmisse ja üle-eelmisse aastasse, mistõttu tänavu uut tehnikat soetada pole tarvis.
    Argo Aavik, OÜ Galvex Estonia tehase juht
    Suuremad investeeringud 2007. aastal olid täisautomaatse valmistoodangu pakkimisliini esimese osa käivitamine ja uue passiveerimisseadme installeerimine. Sellised investeeringud annavad tööjõu kokkuhoiu ja kvaliteetsema toodangu. Hinnanguline investeeringute maht 2008. aastal on kuni 1,5 miljonit eurot.
    Alar Salum, OÜ Krimelte tegevdirektor
    Krimelte investeerib ainuüksi käesoleva aasta suvel valmivasse tootmis- ja laokompleksi laiendusse umbes 100 miljonit krooni. Lisaks on meil plaanis automatiseerida vahutootmist, selleks oleme arvestanud umbes 10 miljonit krooni. Koondamisi plaanis pole, küll ei prognoosi praegu ka töötajate juurdepalkamist.
    Jüri Truus, ASi Ikodor juhataja
    Plaanime tänavu investeerida 22 miljonit krooni. Hangime täisautomaatse kahe masinaga segusõlme, mis lubaks kasutada tootmisliinide potentsiaali senisest täielikumalt.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.