Eelmisel teisipäeval Toila sanatooriumis
toimunud kolme ekspeaministri – Juhan Partsi, Tiit Vähi ja Mart Laari
vestlusringis Eesti majanduse teemadel ütles Vähi, et rumalaid vigu saab lubada
endale USA, aga mitte väikeriik nagu Eesti.
Tiit Vähi oli laua kaugemas otsas toimunut vaikides kuulanud terve tunni. "Mõtlesin, et ei räägi täna midagi, aga olen juba tund aega kuulanud ja ei saa ütlemata jätta. Mulle on jäänud mulje, et valitsuse jaoks ei ole majandus tähtis. Kroon muutub kallimaks, inflatsioon tõuseb, turistid pole enam Eestist huvitatud, tootjahinnad kallinevad, ettevõtete konkurentsivõime langeb, investeeringud vähenevad, oma naabritega kauplemine pole tähtis – ühe kuju liigutamine on tähtis, mis sest, et pärast seda kahanevad transiidimahud 40 protsenti. Rumalaid otsuseid võivad teha Ameerika Ühendriigid, aga mitte selline väikeriik nagu Eesti!" tulistas Vähi Põhjaranniku nädalalõpulisas.
Mart Laar ei üritanudki Vähiga esialgu vaidlema hakata, pigem lisas õli tullegi. "Tuleb tunnistada, et me oleme probleemide ees. Majanduses on olukord halvem, kui praegu välja paistab. Meil tuleb maa peale tagasi tulla," ütleb Laar.
Tema arvates on Eesti viimaste aastate suurim möödalask, et magati maha õige aeg eurole üleminekuks. "Kui see ei õnnestu, siis alles hakkame verd köhima," tuleb karm ennustus Laari suust.
Juhan Partsi meelest pakkus Vähi oma hinnangutega ikka kõvasti üle. "Jääb mulje, et tuleks salvrätikud välja jagada ja pisarakraanid lahti keerata," annab ta vastulöögi ja tuletab meelde, et Eesti majandust mõjutab suuresti ka maailmamajanduses toimuv ja Euribori kõikumist või nafta hinda Eesti suunata ei saa.
Vähi võttis vähe hoogu maha ja ütleb, et majanduse puhul on parem üle muretseda kui üldse mitte muretseda.
Ta tahtis ka täpsemalt teada, milliseid vastutulekuid Venemaale on tehtud. Laar tuli lagedale mõttega, et kõige enam ongi seda toimunud tema valitsemise aastatel. "Me läksime seda teed, et hakkasime andma Eestis sündinud inimestele kodakondsust. Vene poolelt öeldi, et väga tublid, vahva, aga ega sellepärast meile üheski olulises asjas vastu tuldud. Isegi pronksmehe jätsin omal ajal liigutamata, lootes, et see aitab suhteid parandada. Aga ei midagi."
Laar ütles, et ta on ilmselt ainus Eesti poliitik, kel on õnnestunud Venemaa presidendi Vladimir Putiniga mitu tundi rääkida. "Selle kõneluse põhjal olen küll veendunud, et tal on isiklik vimm Eesti vastu ja loota sealtpoolt mingeid vastutulekuid on asjatu. Pealegi, kui Venemaa praeguseks poliitiliseks jooneks on pidada oma naabreid parasiitriikideks, kes elatuvad vaid nende loodusvarade transiidist, siis pole mõtet teha illusioone, et me suudaksimegi mingite omapoolsete sammudega seda joont muuta," märkis Laar.
Seotud lood
Pro Kapital Grupp AS asutati 1994. aastal Itaalia ettevõtja Ernesto Preatoni visionaarsel eestvedamisel, nähes võimalusi okupatsioonijärgsel, ent siiski tärkaval Baltikumi turul. Märgates nii Balti riikide kui ka Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kultuurilisi ja majanduslikke sarnasusi, kasutas Preatoni ära esmaklassiliste maatükkide soodsat kättesaadavust – strateegiat, mis seisnes suure arendusportfelli omandamisel ning pani ühtlasi vundamendi tänasesse ulatuvale eduloole.