Laenamise edumaa säästmise ees pikeneb

Artikkel

- Uudised
- Katre Pilvinski
- 18. veebruar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laenamise edumaa säästmise ees pikeneb
"Laenuportfelli kasvutempoga võrreldes on kahekordne vahe säästmise kahjuks," ütles Rehe. Ta tõdes, et tasakaal läks käest ära 2005. aastal. "Laenamisega läksime tippu kahe aastaga, arenenud maad jõudsid sinna 5-6 aastaga," ütles pangajuht. "Otsime uut tasakaalu, see võtab aega 3-5 aastat," märkis Rehe.
Rehe arvab, et inflatsioon pole hoiustamist negatiivselt mõjutanud, kuna keskmised palgad on siiski tublisti kasvanud. "2007. aastal oli tugev palgakasv - palgad ja inflatsioon on käinud käsikäes," ütles ta.
"Eelmisest suvest oleme mõneti laenutegevust pidurdanud ning säästmise sõna esile toonud," rääkis Rehe. "Laenamine ikkagi prevaleerib hoiuse üle, kuid see suhe läheb normaalsemaks," ütles ta.
Hansapanga juht Erkki Raasuke tõi eelmisel nädalal välja, et alates eelmise aasta suvest on kogu Balti regioonis laenukasv jätkunud, aga hoiuste kasv on pidurdunud. "Eraisikute puhul on olnud kasv 0% lähedal. Laenu on juurde võetud, aga hoiused kasvanud pole. Samas säästud on fondidesse mõnevõrra kasvanud," ütles ta.
Raasukese sõnul on sellised trendid murettekitavad. "Puudub signaal, et keegi säästaks," ütles Raasuke.
Hansapank prognoosib sel aastal mõningast hoiuste kasvu, kuid see jääb kindlasti väiksemaks kui laenukasv.
SEB Eesti Ühispanga juht Ahti Asmann ütles, et sarnaselt laenukasvuga on säästmise aktiivsus viimase poole aastaga alanenud, kuid samas käib väga palju kliente investeerimisnõustamisel. "See on märk, et inimeste säästuvõime on tegelikult suurem, kui esmapilgul tundub," ütles ta.
Nordea Panga juhi Vahur Krafti sõnul on kliendid säästmist üles leidmas. "Kliendid on üha enam teadvustamas säästmise ja investeerimise olulisust. Säästetakse peamiselt laste hariduse, enda täiendamise ja ümberõppe eesmärgil ning kahtlemata mõtlevad inimesed üha enam ka ette, soovides end varustada puhvriga ettenägematute olukordade tarvis," rääkis ta.
Eestlaste säästuvõime on suhteliselt lähedal ELi keskmisele, erinevused seisnevad eeskätt säästude eesmärkides ja sellest lähtuvalt ka toodetes, mida kasutatakse, ütles SEB Eesti Ühispanga juht Ahti Asmann.
"Eurooplaste säästud on suunatud paljuski pikaajaliste eesmärkide täitmistele, näiteks pension, eestlaste omad väga lühiajaliste eesmärkide täitmisele - külmkapi või teleri ost, reis, laenu sissemakse vms. Muutust on tunda selle järgi, et kui enne võeti nendeks ostudeks laenu, nüüd pigem säästetakse," rääkis ta.
Asmann ütles, et võrreldes keskmise eurooplasega on eestlaste säästude struktuur ka üheülbalisem. "Meil on valdavateks toodeteks nõudmiseni ja tähtajaline hoius, eurooplane kasutab palju rohkem fonde ja elukindlustustooteid," lisas ta.
"Muutus võrreldes eelmise aastaga on see, et meie inimesed on rohkem paigutanud oma sääste tähtajalisele hoiusele võrreldes raha hoidmisega arvelduskontol," märkis ta.
"Tulevikus on oodata, et ka meie inimesed hakkavad oma säästude portfelli hajutama ning nõudmiseni ja tähtajaliste hoiuste kasv jääb suhteliselt väiksemaks võrreldes fondide ja elukindlustustoodetega," rääkis Asmann.
Hetkel kuum