Hansapanga juht Erkki Raasuke tundis reedel pressilõunal muret eestlaste vähese säästmise üle - hoiuste kasv on suvest saadik külmunud, inimesed on vähendanud tarbimist, kuid pole hakanud rohkem säästma. Talle sekundeeris eile Sampo Panga juht Aivar Rehe, kes ütles aripaev.ee-le, et laenuportfelli kasvutempoga võrreldes on kahekordne vahe säästmise kahjuks.
Palgad tõusevad, tarbimine kahaneb, laene võetakse vähem, aga hoiused ei taha kuidagi kasvada - mida siis inimesed ikkagi oma sissetulekutega teevad?
Eks igaüks talitab isemoodi. Suur hulk inimesi on end kinni laenanud. Lihtsalt pole midagi säästa. Nagu ka neil, kelle palgad pole ikkagi veel sel tasemel, et esmavajaduste rahuldamise järel jääks midagi tallele panna. Osa inimesi investeerib. Osa ei mõista paremat teha, kui laseb palgal arvelduskontole joosta. Isegi neid on, kes sääste sukasääres hoiavad. Hulk raha voolab aga tõenäoliselt Eestist välja.
Ilmselt on suur osa inimesi võtnud aja maha, riskimata tähtsaid otsuseid vastu võtta - ühelt poolt kiire inflatsioonitempo tõttu, teisalt valitsuse külvatud ebakindlusest maksuasjades. Riik on uut tulumaksuseadust ette valmistades asunud kammitsema investeerimist ja loobib säästmisele kaikaid kodaraisse.
Võtame sellesama investeerimishoiuse, mille intressid on seni tulumaksuvabad, aga riik on avaldanud soovi ise hakata koort riisuma. Tänasest Äripäevast leiab ka põhjuse: investeerimishoiused on paari aastaga populaarsust kõvasti juurde võitnud ja riik haistab siin uut maksutulu teenimise võimalust. Näiteks Hansapangal oli investeerimishoiuste maht 2006. aastal miljard krooni, eelmise aasta lõpus juba kolm miljardit. Kokku on eraisikute investeerimishoiuste maht 4,5 miljardi krooni ringis. See on väike raha, kui kõrvutada pankade laenu- või hoiuste portfelliga. Ent paistab, et piisavalt suur riigi huvi äratamaks.
Inimese poolelt vaadatuna paistab investeerimishoius "kaks kärbest ühe hoobiga" võimalusena - nii hoiuse kui ka investeeringuna. Alustava investori jaoks investeerimiskooli esimene klass, sobib käeprooviks. Eriti neile, kes kardavad rahast ilma jääda ja väldivad seepärast börsi kui tuld - pank tagab paigutatu säilimise. Ja vaevalt on inimestel hakanud hästi minema (nt neil, kes paar aastat tagasi Hiina peale raha panid, on summa kahekordistunud), kui juba valitsus luurabki saaki...
Poliitikud, sh peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Ivari Padar, räägivad ühelt poolt pankuritega sarnast juttu - inimesed peavad rohkem säästma, teisalt aga ehitavad maksuseadustega säästmisele tõkkeid. Pluss ja miinus annavad tulemuseks nulli. Sestap pigem kulutada aur mõtlemaks meetmeid, mis inimesi rohkem säästma suunavad. Saaks riikki kaks kärbest korraga: rahulolevamad inimesed ja kindlama rahaseisu.
Autor: ÄP
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.