"Selleks, et ergutada olemasolevaid vedajaid aktiivsemalt tegutsema ning meelitada uusi firmasid Tallinna lendama, alandame alates 1. aprillist maandumistasu 10 protsendi võrra. Samuti hakkame lennufirmadele pakkuma uutesse sihtpunktidesse liinide avamisel senisest motiveerivamat allahindlusskeemi," rääkis Tallinna lennujaama juhatuse esimees Rein Loik.
"Plaanime järgmisel aastal ületada 2 miljoni reisija piiri," lisas Loik. Lisaks reisijate arvu kasvule plaanib lennujaam teenindada ka rohkem kaubalennukeid.
Tallinna lennujaama prognoosi järgi läbib sel aastal Eesti õhuväravat kokku 1,9 miljonit inimest ehk kümnendiku võrra rohkem reisijaid kui mullu.
Lähiaja olulisim sündmus Tallinna lennujaamas on üleminek Schengeni piirirežiimile, mis toob kaasa uuendusi nii reisijate liikumises kui ka piiriprotseduurides.
30. märtsil avatakse uus kõiki pardaleminekuväravaid ühendav galerii ning läbimurre olemasolevast terminalist galeriisse. Alanud on terminali põhjapoolse pikenduse väljaehitamine. Terminali ümberehitustööd jõuavad lõpule suvel, lennuliiklusala renoveerimistööd saavad valmis aga septembriks.
Loik kinnitas, et kui praegune lennujaama juurdeehitus saab valmis, hakatakse kohe planeerima uut ehitust.
Selle aasta ühed olulisemad väikelennujaamade investeeringud lähevad Tallinna lennujaama juhi Rein Loigu sõnul Tartusse.
"Kuna Tallinna lennujaam on riigile kuuluv aktsiaselts, siis omanik tegi ettepaneku investeerida väikestesse lennujaamadesse," rääkis Loik.
Selle aasta üks suuremaid projekte on Tartu lennuraja pikendamine, et Tartu lennujaam saaks juba sellel aastal alustada rahvusvaheliste lendudega. "Meie oleme valmis oma töödega hilissügisel, et Tartu lennujaam võiks avaneda rahvusvahelisteks lendudeks," ütles Loik.
Estonian Airi pressidirektor Ilona Eskelinen ütles, et lennufirma ootab Tartu lennuradade ümberehitustööde valmimist ning on valmis pakkuma lende Tartu-Stockholmi liinil.
Tänavu on väikelennujaamadesse kavas investeerida 77,8 miljonit krooni, millest suurimad investeeringud on Tartu lennuliiklusala laiendus 45,5 miljoni krooni eest ning lennuraja valgustus 16,5 miljoni krooni eest.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.