Peaminister Andrus Ansip annab 750kraadise kullaprooviga ja kalliskividega kaunistatud riikliku teenetemärgi presidendile Kadriorus üle reede hommikul.
Keti valmistamiseks oli aega napilt, keti tegemine algas alles novembris.
Ainsateks näidisteks olid 1994. aastal Relvapalatis tehtud fotod ketist ning 1936. aastal tehtud kunstnik Paul Luhteina joonised.
Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed ütleb, et taotleda Moskvalt luba presidendi ametiketi pildistamiseks polnud vaja ja see polnud ka ajaliselt võimalik.
"Kui me oleks hakanud taotlema luba, oleksid kõik tähtajad edasi nihkunud. Lisaks on teema riikidevaheliselt delikaatne," ütles ta. "Pealegi, eesmärk polnud teha identset koopiat."
Uiboaed lisas, et tööraha ja vormide stantsimine maksis ligi 225 000 krooni, metallile (kuld ja hõbe) kulus 223 000 krooni (lisaks käibemaks) ja vääriskividele 61 360 krooni.
Gemmoloog Heli Kuulman vastutas selle eest, et ketti hakkaksid kaunistama kvaliteetsed kalliskivid. Esimesed pakkumised oli Kuulmani sõnul kõlbmatud - kividel polnud õiget värvi ega kvaliteeti. Ta ütleb, et ka vanas ketis olid kalliskivid suhteliselt kehvakesed. Lõpuks leiti sinisafiirid Sri Lankalt ja 11millimeetrise läbimõõduga rubiin Lõuna-Aafrika Vabariigist.
"Pean kalliskivide saamist väga heaks õnnestumiseks. Kivid on kvaliteetsed ja väga ilusa värviga. Pigem klass kõrgemad, kui tehnilised nõuded ette nägid," on Kuulman uhke.
"Usun, et presidendi kaelas liikumise peal on nad väga efektsed," ütleb Kuulman. Rukkilillesinised safiire ja lillakas-punast rubiini ümbritseb 96 teemanti.
Praegu presidendi kaelas olevat Maarjamaa Risti ketti keegi ära ei võta, kuid järgmine president seda enam ei saa, ütles Uiboaed.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.