Eesti keele oskuse ja kodakondsusega
venekeelsete Eesti elanike hinnangud eesti keele staatusele, oma ühiskondlikule
kuuluvusele ja Eesti kui kodumaa tunnetusele on positiivsed, selgus
uuringust.
2007. aasta suvel ja sügisel korraldas statistikaamet integratsiooni eelduseks olevaid hoiakuid ja tõekspidamisi hindava uuringu Venekeelsete Eesti elanike kodumaatunnetus ja ühiskonda kuulumine, 2007, teatas amet.
Koduse keelena vene keelt kõnelevate inimeste hinnangutes ilmnesid suhtumises eesti keelde ja selle kasutusse suured erinevused sõltuvalt sellest, kas omati kodakondsust, osati eesti keelt või mitte. Näiteks arvas veidi üle 70% kodakondsuse ja keeleoskusega inimestest, et eesti keel võiks olla peamine suhtluskeel Eestis. Kodakondsuse ja keeleoskuseta inimestest olid sellega päri vaid pooled. 90% kodakondsuse ja keeleoskusega venekeelsetest Eesti elanikest nõustus, et alaliselt Eestis elavad inimesed peaksid eesti keelt oskama.
Kodakondsuse ja keeleoskuseta inimestest arvas sama veidi üle 70%. Eesti keele oskus ja kodakondsuse olemasolu lähendavad tunduvalt kodus vene keelt kõnelevate inimeste kodumaatunnetust eestikeelsete inimeste omale, samuti tuntakse end rohkem Eesti ühiskonna osana. Oma koduks pidas mõnda muud riiki 40% Eesti kodakondsuseta ja eesti keele oskuseta venekeelset inimest, eesti keelt oskavatest ja kodakondsusega inimestest vaid 12%.
Seotud lood
Olles tuntud edukate ettevõtmiste, haridusvaldkonna arendamise ja spordi eestvedajana, on Urmas Sõõrumaa käinud välja mitmeid julgeid ideid, mis seostuvad nii hariduse kui ka tervislike eluviiside edendamisega. Audentese 30. juubeliaasta raames jagas ta Äripäeva saates oma mõtteid haridusest, noorte liikumisharjumustest ning sellest, kuidas tagada tervem ja tugevam ühiskond.