Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käo: vanasti tehti ka pärast jaani tööd

    Intervjuu NG Investeeringute juhatuse esimehe Jüri Käoga.
    Mis oli 90ndatel alustades kõige raskem?
    Teadmisi oli piiratult ja ettekujutus äri ajamisest oli kitsapiiriline. Tehti paljuski katse-eksituse meetodil. Üritati jäljendada või vaadata, kuidas mujal maailmas on tehtud. Võib-olla see oli just nooremate meeste edu.
    Mis võrreldes praegusega oli raskem?
    Entusiasm oli suur. Tööpäevad olid muidugi selgelt pikemad, keskmine oli 10-12 tundi päevas. Selliseid asju nagu puhkus või see, et sõidad kolmeks nädalaks kuskile ära, küll polnud. Ja siis tehti Eestis suvel ka muuseas tööd. Nüüd me oleme sellises Skandinaavia olukorras, kus pärast jaanipäeva enam tööd ei tehta! (Naerab.)
    Kas meenub ka midagi ekstreemset, raha täis kilekotiga kinnisvaraostud?
    (Naerab.) Eks mingid omapärad olid. Ma arvan, et ettevõtjad suhtlesid omavahel rohkem kui praegu. Kõik hoidsid 24 tundi kõrvad lahti ja üritasid mingit infot saada. Ja ajasid asju hommikust õhtuni, teinekord ka öösiti.
    Minu need ärid olid tol ajal seotud rohkem Normaga, eks need "lõbusamad" asjad toimusid Venemaal.
    Pidid näiteks hommikul kella kaheksast õhtul poole kuueni istuma mingisuguse tualetitehase juhi ukse taga, lihtsalt ootama ning nuruma sekretäri käest võileiba ja kohvi - praegu need asjad nii enam ei käi.
    Kas tollest ajast saaks midagi üle võtta, et Eesti-Vene suhteid parandada?
    Mina olen hästi pessimistlik. Siin midagi head meil tulemas ei ole ja paranemine võtab ikka ühe inimpõlve aega.
    Kas siis võiks paraneda ka kaubavahetus Venemaaga?
    Mina praegu oma raha sinna ei investeeriks. Kui tahta äri teha, siis tuleb minna Venemaale ja seal oma ettevõte asutada ja seal ise äri teha.
    Kas 90ndatel käidi ka äridelegatsioonidega maad kuulamas?
    Eks jah, president Meriga käidi ju Kuveidis ja Kasahstanis, kus ma olen ka käinud, kuid jätkuvalt läbi aegade on nende kasutegur põhilises osas just suunatud sellele, et äridelegatsioon suhtleb omavahel, suhtleb delegatsioonis olevate poliitikute ja ministritega. Seal sõlmitud väliskontakte, mis on viinud suurte tehinguteni, ma ei teagi.
    Mis tundub meenutades kõige parem tehtud otsus?
    See, et me osalesime Tallinna Kaubamaja erastamisel, ja õige otsus oli ka see, et me asusime oma osalust oluliselt suurendama. Kuni selleni, et suurendasime selle 67 protsendini. See algne suurendamine polnud strateegiline suurendamine, vaid puhas juhus. Nüüd on see aga juba aastaid olnud strateegiline.
    Mis oli kõige suurem risk, mis sai võetud?
    Esimene kõige suurem risk oli see, kui võtsime pangast laenu ja läksime Norma kontrollpakki erastama. See oli hetk, kui me pantisime oma ainsad varad, mis meil olid (naerab), panime kõik panti! Tagantjärele vaadates kõik ju õnnestus, aga ma tean täpselt, kuidas ja mida me selleks pidime tegema, et hästi läheks.
    Mida arvate meie peaministri lausest, et Eesti jõuab viie rikkaima riigi hulka?
    See on valimisloosung, mis on tüüpiline poliitiku bluff! No annaks jumal, et nii läheks, aga mina seda ei usu.
    Kas peate ennast Eesti patrioodiks?
    Ma arvan küll, et olen Eesti patrioot.
    Autor: Kaisa Tahlfeld
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Equinor maksab erakorralist dividendi ja ostab aktsiad tagasi
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.