Uudised
Agnes Ojala
21. veebruar 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seli: dividende on parasjagu

Tänavu dividendideks määratud 925 miljonit krooni on rohkem kui poole miljardi krooni võrra vähem kui mullu.

"Eks see sõltub omaniku strateegiast ja on omaniku otsustada, kui palju ta dividende võtab. Ega tema tahte vastu ei saa," ütles Seli.

Seli sõnul on loomulik, et ka riigiettevõtted teenivad kasumit ja jagavad seda riigiga, kuid küsitavaks jääb see, milleks saadud raha kasutatakse. "Eks see raha läheb riigile vajalike asjade arenguks. Aga kui sellega on valitsusel vaja täita riigieelarve auke, siis on see teine küsimus. Ses mõttes peaks valitsus oma tegevust võib-olla enam põhjendama," rääkis ta.

Seli arvates tuleks selliste ettevõtete puhul, kus on tegemist suurte investeeringutega, pigem raha ettevõttesse jätta. Raha saaks siis ettevõtte arengusse suunata ja tulevikuks teenima panna. "Sellest tuleks rohkem uusi väärtusi: töökohti ja parema kvaliteediga tööd," selgitas ta.

Mõnevõrra oleks Seli hinnangul võinud valitsus oma poliitikat korrigeerida. "Vahel on olukordi, kus dividende võtta on rumalus. Näiteks Tallinna Sadama 100 miljonit krooni. Et seda välja maksta, peame võtma veidi laenu, kuid oleme selles osas rahandusministeeriumiga juba ka kokkuleppele jõudnud. Saame makseid ajatada," rääkis ta.

Tallinna Sadam tegi valitsusele ettepaneku, millega riik sel aastal sadama dividendidest ilma jääks. Eilsel valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Andrus Ansip, et ei poolda seda mõtet. "Riigile kuuluvad äriühingud peavad riigile ka kasumit tootma. Ma ei näe põhjust, miks peaksime loobuma Tallinna Sadamast dividendide väljavõtmisest," sõnas ta.

Suurim dividendimaksja on nagu alati Eesti Energia, kust riik võtab 652 miljonit krooni dividendide. Samal ajal on energiafirma saanud loa tarbijatelt elektri eest rohkem raha küsida.

Baltika juht Meelis Milder loodab, et kui riik võtabki Eesti Energiast suure hulga dividende välja, siis tuleb sellest ka midagi head.

"Tegu on äriühinguga nagu iga teine. Seda, kuidas riik oma tulusid monopoolse äriühingu kaudu juhib, tuleb neilt endalt küsida," kommenteeris Milder riigi otsust võtta Eesti Energiast 652 miljonit krooni dividende.

"Kui räägite elektri hinnast ja dividendide väljavõtmisest, siis üks võimalus on, et riik jätab inimestele raha kätte. Kui ta aga 652 miljonit ettevõttest välja võtta otsustas, siis loodetavasti võtab ta sellega ka midagi mõistlikku meie kõigi jaoks ette," avaldas Milder lootust.

Silbeti juht: Eesti Energia dividendid jäävad suureks

Silbeti juhatuse esimehe Vjatšeslav Šlõki hinnangul jäävad Eesti Energia dividendid ka edaspidi suureks. "Valikut pole. Tuleb veelgi rohkem dividende," ennustas Šlõk. "Kahjuks, kuna uusi tootjaid turule ei tule, siis pole oodatagi, et tarbija saab teistsuguse hinnaga osta."

Kuigi teised ministeeriumid tegid rahandusministeeriumile mitme riigi enamusotsustusõigusega ettevõtte puhul ettepaneku jaotada vähem dividende, siis minister Ivari Padari koostatud valitsuse korraldus on neid paljuski eiranud.

Nii otsustas rahandusministeerium suurendada Eesti Geoloogiakeskuse, Tartu Keskkonnainvesteeringute, Eesti Kaardikeskuse, Tehnokontrollikeskuse ja Andmevara dividende. Ainus ettevõte, mille jaotatavat omanikutulu otsustati erinevalt ettepanekust vähendada, oli AS Vooremaa Teed, kust sel aastal dividende ei võeta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovitas ettevõttest dividendidena välja maksta 150 000 krooni.

Suurima protsentuaalse muutuse otsustas rahandusministeerium teha ASi Andmevara puhul. Kui siseministeerium tegi ettepaneku välja maksta 300 000 krooni ulatuses dividende, siis rahandusministeeriumi otsusega läheb jaotamisele 1,5 miljonit krooni.

Muudatust põhjendas ministeerium eelkõige äriühingu varalise seisukorraga, "millest nähtub suur likviidsete vahendite olemasolu, mida igapäevaseks tegevuseks äriühingule vaja ei ole", selgus valitsuse korralduse selgitusest.

Summa poolest tehti suurim muudatus Lennuliiklusteeninduse ASi dividendides, mida määrati 10 miljonit enam (85 miljonit krooni), kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oli ette pannud (75 miljonit krooni).