Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskerakonna nõrk PR-käik

    Seoses keskerakondlastest ettevõtjate Richard Siku ja Heldur Undi sattumisega bordelliskandaali on Keskerakonna aukohtu esimees ning endine siseminister Ain Seppik pöördunud järelepärimisega politseiameti peadirektori Raivo Aegi ja riigi peaprokuröri Norman Aasa poole.
    Minu hinnangul on Seppiku järelepärimine Keskerakonna nõrk PR-käik, millega üritatakse asuda skandaalis vasturünnakule.
    Usun, et Seppik teab väga hästi, mida politseijuht ja peaprokurör talle vastavad. Need kaks kõrget riigiametnikku ütlevad tõenäoliselt, et neil pole mingeid andmeid Keskerakonda kuuluvate ärimeeste seotuse kohta bordelliäriga. Teisiti saaksid nad vastata ainult juhul, kui konkreetsete isikute vastu oleks pandud kokku süüdistus ja see oleks esitatud kohtusse. Aga siis teaks sellest juba ka avalikkus.
    Seppiku käik on huvitav veel seetõttu, et meedias pole väidetud, nagu peaksid keskerakondlased Sikk ja Unt bordelle. Selle süüdistuse püstitas Keskerakond ise enda neljapäevases pressiavalduses.
    Kui Seppik oleks näiteks küsinud, kas politsei või prokuratuurini on jõudnud vihjed, et aadressil Ristiku põik 8a ja Tedre tänav 3 tegutsevate asutuste külastajad saavad osta seksiteenust, siis oleks Keskerakond saanud tõenäoliselt jaatavas vormis vastuse. Aga Keskerakonnal on vaja eitavat vastust ja sellepärast püstitati nii ka küsimus.
    Et Sikule kuuluvast asutusest ning Tedre 3 tegutsevast asutusest on võimalik osta seksiteenust, kirjutas Äripäev juba selle aasta 11. jaanuaril. Sikk, Unt ja Keskerakond võivad küll väita, et nemad või erakonna liikmed pole asjaga seotud ning napis riietuses naisterahvad on külastajad, kes end ise oma initsiatiivil klientidele pakuvad. Aga Sikk, Unt ja Keskerakond ei saa väita, et nad ei teadnud taolistest kahtlustest midagi.
    Kui Ain Seppikut ja alkoholimüügi piirangutega tähelepanu pälvinud Tallinna linnapead Edgar Savisaart häiriks, et kahes Tallinnas tegutsevas ettevõttes on nii kerge seksi osta, küsiks Keskerakond selgitusi mitte politseilt ja prokuratuurilt, vaid Sikult ja Undilt.
    Arvestades Seppiku ja Savisaare autoriteeti ja mõju erakonnas, suudaksid nad veenda ka Sikku ning Unti võtma kasutusele abinõud, takistamaks kehamüüki nendega seotud ettevõtetes. Kolmapäevases "Pealtnägijas" esines Reval Hotel Grupi esindaja, kelle väitel olid nemad samuti silmitsi prostituutide probleemiga, aga kehamüüjate tegevus muudeti keeruliseks.
    On ebatavaline, kui ööklubis või hostelis tuleb kümne minuti jooksul ligi näitsik, kes end müügiks pakub. Seepärast ei kõla veenvalt majutusteenust pakkuvate Siku ja Undi jutt, et nemad ei tea midagi.
    Kui Sikk või Unt või Seppik või Savisaar mulle helistaks, võiksin anda neile soovitusi, kuidas kehamüüki ööklubides takistada. Kuna näpunäited on lihtsad, suudaksin anda need edasi sama kiiresti, kui jõuab Sikule või Undile kuuluvates ettevõtetes seksteenuse ostuni.
    Mul on Keskerakonna juhtide käitumist raske mõista. Miks nad ei ole siiani astunud ühtki sammu, et lõpetada selline asi Tallinnas - või vähemalt kehamüügi seostamine keskerakondlastele kuuluvate asutustega?
    Olen sellele küsimusele ka vastuse välja mõelnud, aga ma ei saa seda avaldada, sest kardan, et Seppik või Savisaar esitavad kohtusse hagi. Võin vaid öelda, et vastus mahub lausesse, mis koosneb 13 sõnast. Lause esimene sõna algab tähega S ning selle lause seitsmes sõna sisaldab sõna "raha".
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.