Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui hoolid keskkonnast, anna sellest ka teistele teada
Sageli ei ole ettevõtetel veel piisavalt oskusi ja kogemusi, et oma keskkonnahoidlikke väärtusi ka maine kujundamisel ja toodete müügi edendamises kasutada.
Turundusharu, mis kasutab peamise argumendina just nimelt keskkonnasõbralikkust, on hakatud kutsuma roheliseks turunduseks (green marketing, sustainable marketing, ecomarketing).
Roheline turundus on vägagi interdistsiplinaarne: kaasatud on ettevõtte kommunikatsioonijuhtimine, keskkonnajuhtimine, tootearendus ja sõltuvalt tegevusharust veel mitmedki muud valdkonnad. Roheline turundus lähtub sotsiaalsest turundusest, mis on üks viiest Philip Kotleri välja pakutud ettevõtte ja tarbijate suhteid käsitlevast kontseptsioonist.
Sotsiaalne turundus on turunduse laiendatud käsitlus, mis püüab tasakaalustada äritegevuse kasumiorientatsiooni ühiskonna kui terviku vajadustega. Sarnaselt traditsioonilise turundusega on eesmärgiks toota lähtuvalt tarbijate vajadusest ja teha seda konkurentidest paremini, kuid seejuures tahetakse suurendada tarbijate ja ühiskonna heaolu või seda vähemalt säilitada.
Oluline on märkida, et tarbijate (hetke)vajadused ei lange alati kokku ühiskonna vajadustega, mistõttu on sotsiaalse turunduse eesmärgiks lähtuda tarbijate ja ühiskonna heaolust pikemas perspektiivis.
Sotsiaalne turundus võib olla suunatud väga mitmete ühiskonnaprobleemide lahendamisele (turvalisus, tervis jne). Roheline turundus sotsiaalse turunduse haruna tegeleb inimtegevuse ja seega ka ettevõtete mõjuga looduskeskkonnale.
Ettevõte, kes peab end sotsiaalselt vastutustundlikuks, peab oma tegevuse keskkonnamõjule tähelepanu pöörama. Keskkonnafookusega sotsiaalse vastutuse põhimõtetest on välja arenenud ka täiesti eraldi ettevõtte keskkonnavastutus (corporate environmental responsibility ehk CER). See tähendab ettevõtte materjali- ja energiakasutuse juhtimist keskkonna ökoloogilisi limiite silmas pidades.
Eesti ettevõtete kõige levinum panus keskkonnahoidu on elektrooniline dokumendihaldus.
Möödunud aasta lõpul avaldas Kaubandus-Tööstuskoda trükise näidetega 72 Eesti ettevõtte sotsiaalselt vastutustundlikest tegevustest.
Nendest ettevõtetest kasutab aga vähem kui kolmandik aktiivselt turundusvõtteid, et kliente ja koostööpartnereid oma rohelisest mõtteviisist ka teavitada ning seeläbi oma mainet või müügitulemusi sihipäraselt parandada.
Keskkonnahoidlikest tegevustest on ettevõtetes väga levinud rohelise energia kasutamine ja elektrooniline dokumendihaldus, et vähendada kontoripaberi kulu. See on ka mõistetav, sest see on suhteliselt kergesti teostatav sõltumata ettevõtte tegevusharust.
Tootmisettevõtete puhul lisanduvad vee- ja elektrienergia kokkuhoid, tootmisjääkide vähendamine ja jäätmete sorteerimine.
Suhteliselt vähe on kahjuks veel neid, kes investeerivad uute keskkonnasõbralike toodete ja pakendite väljaarendamisse. Hoopis vähe aga ettevõtteid, kelle keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine kajastub ka nende strateegilises planeerimises.
Üldtendentsina võib välja tuua, et keskkonnateemadega tegeletakse süstemaatilisemalt suurettevõtetes ja välisfirmade Eesti filiaalides.
Autor: Liina Joller