Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Depressioon on nende äri
Polegi tarvis, sest selle peale mõtlevad psühholoogid ja terapeudid, kelle käed-jalad on tänapäeval tööd täis.
Kuigi tegemist alles lapsekingades äriga, kosuvad nendegi majandustulemused kiiresti.
"Meil on ravijärjekorrad umbes kaks kuud," räägib Katri-Evelin Kalaus, kes peab enda firmat Sensus Eesti ainukeseks õige teaduspõhise psühhoteraapia raviteenuse pakkujaks.
Kui firma 2006. aasta käive oli 1,3 miljonit krooni, siis eelmisel aastal oli see Kalause sõnul juba 2,2 miljonit.
"Patt oleks öelda, et meil ei lähe hästi," sõnab naine vastuseks küsimusele, kas lisaks inimeste aitamisele on ettevõte muutumas ka hästitegutsevaks rahamasinaks. "Oleme võtnud juurde psühholooge ja psühhoterapeute, koolitame neid," mainib naine laienemistki.
Enamik Sensuse kliente tuleb saatekirjaga, mis tähendab, et seanss on neile vaid 50 krooni tavalise 550 asemel. Ülejäänu maksab haigekassa.
Nii oli keskusel eelmisel aastal Tallinna ja Pärnu kontorite peale kokku kliente 922, 2006. aastal oli neid vaid 597.
Eelmise aasta kevadel avas uksed ka Bris Novuse nimeline keskus, mille omanikeks on kaks Tartu Ülikooli lõpetanud naisterahvast. Et tegemist suhteliselt noore ja tundmatu firmaga, on ühe omaniku Kätlin Naruski sõnul seni kliente vaid paarikümne ringis, kuid huvi kasvab.
"Mentaliteet, et psühholoogi juurde läheb vaid täiesti haige inimene, hakkab muutuma," räägib Narusk. Seanss maksab 300 krooni tund, mis tuleb omast taskust kinni maksta.
Peamiseks mureks on depressioon ning teisalt ka suhteprobleemid, mis mõnikord käivad käsikäes.
"Depressioon näitab tõusutrendi. Just eriti noorte, mitte enam keskealiste naiste seas," tõdeb Kalaus.
Autor: Gert D. Hankewitz