Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
RKO, EVP ja 'tinglehm'
Kui riigikogu võttis vastu omandireformi aluste seaduse, oli selle eesmärgina sätestatud ka, et vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele, nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Seda teist eesmärki kiputakse unustama.
Aprillis 1992 võeti vastu elamuseadus, mais 1993 eluruumide erastamise seadus. Korterelamute tagastamine tõi aga kaasa konflikte, kahjustati nii majaomanike kui ka üürnike huve ja tekitati uut ülekohut. Ilmselt esmakordselt Euroopa õigusruumis ennistati omanike õigused varale kohustusi taastamata! Omanikud võtsid vastu 50 aastaga siin elanud ja töötanud põlvkondade kätega loodud lisaväärtuse.
Tuletan lugejale meelde, et kui alustati riigi ja kooperatiivide vara rahvale eraomandiks jagamist, lähtuti seigast, et töötaja palk ei sisaldanud seda osa tööpanusest, mis kulutati elamuehituseks. Selle panuse hindamiseks võeti kasutusele rahvakapitali obligatsioonid, RKO võrdsustati ühe tööaastaga ja oli ekvivalentne 9korruselise paneelelamu korteri üldpinna 1m2-ga, arvestuslik väärtus 300 krooni.
Kasutusele tulid mõisted erastamisväärtpaber (EVP), tööosak, ühistatud vara osak ja ennekuulmatu tinglehm. Esialgu jäi mulje, et kõik on aus, kuid siiski pöördus erastamine varsti ärastamiseks. Rahandusministeeriumi sõnastuses on EVP eriotstarbeline väärtpaber, mida riik jagas elanikele RKOna tööstaaži alusel või õigusvastaselt võõrandatud vara hüvitamiseks. Algas EVPde müük ja ost vabaturul. EVP madalaimaks hinnaks fikseeriti 22.08.1995 10,7 senti; pikemalt püsis see aga 20-30 sendi piires. Seega praeguste parimas tööeas inimeste emad ja isad, kes olid kokku töötanud 56 aastat, said tasuta 56ruutmeetrise kõigi mugavustega korteri omanikuks. Nüüd maksab selline korter Tallinnas Lasnamäel ca 1,5, Tartu Annelinnas 1,1 miljonit. Tagastades elamud omanikele koos üürnikega, jättis riik selles ühisvarade jagamises need üürnikud ilma võimalusest erastada üldistel võrdseil alustel oma senine kodu. Neile jäi võimalus EVPd ära müüa ja saada 56 aasta eest 5040 krooni. Riigi tekitatud ülekohus ja üürnike huvide kahjustamine selles seisnebki.
Enam kui 13 aastat ametnike saamatust või tahtmatust seadust järgida on põhjustanud nii üürnikele kui ka omanikele olulist kahju. Seetõttu on mul hea meel, et reformierakondlane Keit Pentus tegi ettepaneku (PM,15.01.2008) maksta sundüürnikele rahaliselt kahjud kinni ja sellega lõpetada Eesti unikaalne omandireform eluruumide osas.
Lahendus võiks alata Tallinna volikogust, loodetavasti Reformierakond toetab Keskerakonda raha taotlemisel valitsuselt. Ehk hakkab Reformierakond aru saama rahva valukohtadest ja taandub poliitilise illusionisti tegevusest riigi tegelike probleemide lahendamise juurde.
Autor: Helle Kalda