Tehnoülevaatuspunktidesse pannakse varsti kaamerad

Pilootprojekti korras on praegu ühes ülevaatuspunktis kaamerad juba üleval.

"Meie eesmärk ei ole kellelegi ära teha, vaid see, et liikluses osaleksid ohutud sõidukid. Kuid praegu me ei tea, kas auto käis reaalselt ülevaatusel või mitte," rääkis autoregistrikeskuse (ARKi) tehnoosakonna juhataja Andres Soots. Lisaks sellele, kas autot ka tegelikult üle vaadati, pole alati ka selge, kuidas ning kes seda tegi.

Eestis on 80 ülevaatuspunkti ning kui igasse neist paigaldatakse kolm kaamerat, siis jõuab riiklikku ARKi korraga 240 kaamera pilt.

Sootsi sõnul keegi monitoride taga ekstra istuma ei hakka, kuid inspektoritel tekib võimalus ülevaatuspunktide tööd kontrollida. "Analüüsime, milliseid punkte on vaja jälgida," selgitas ta.

OÜ Jarmaauto Saku vallas Saustinõmmes asuva tehnoülevaatuspunkti omanik ning juhataja Arnold Jõgis oli ARKi plaani suhtes skeptiline ning pidas kulutust kaameratele ja salvestusseadmetele suureks.

"Minul neid kaameraid vaja pole ning minu teada meil keegi pettusega pole tegelenud, miks mina pean maksma? Meil on noor firma, igasugu liisingud on peal ja iga sent on niigi arvel," ütles ta.

Sootsi hinnangul läheb kaamerate ning salvestusseadmete süsteem ülevaatuspunktile maksma 40 000-50 000 krooni.

Tallinnas Laagris ülevaatuspunkti pidava Center Servicesi omanik ja juhataja Toomas Kulderknup ütles, et temal pole kaamerate ning salvestusseadmete vastu midagi, sest see aitaks konfliktide korral ka omanikul asju selgitada.

Küll ei pidanud ta mõistlikuks, et kaamerad peavad reaalajas ARKi pilti edastama, sest videofailide edastamine muudab igakuised internetikulud suureks. Küsimuste ning probleemide korral saaks konkreetse sõiduki kohta salvestatud materjali alati hiljem ARKi saata.

Samuti pidas Kulderknup ARKi poolt pakutud 40 000-50 000kroonist süsteemi hinda liiga madalaks. Tema sai samasugusele süsteemile üle kahe korra suurema hinnapakkumise.

Süsteemi mõte ei ole ainult ülevaatajate kontrollimine, vaid ka klientide kaebuste või vaidluste korral asjaolude selgitamine ning andmebaaside ja reaalse pildi võrdlemine.

Idee ise on juba paari aasta vanune. Tegemist on laiema otsusega - praegu on ka valitsuse strateegia selline. Järgmisel nädalal esitame eeskirja eelnõu ministeeriumile. Praegu oleme seadnud tähtajaks, mil kaamerad peavad olema kohustuslikud, 1. märtsi 2009.