Betoonbangalo Suurupis

Madal ühekorruseline eramu on üleni valubetoonist. Eksponeeritakse ehedat betooni, betooni emotsiooni. Selle karmust, tonaalset varieeruvust, ebatasasusi ja massiivsust.

Maja on lihtne ja lakooniline, näib suisa monoliitsena.

Üldmuljet pehmendavad mõned roostekarva värvitud aknaosad, jäikusest vabastavat dissonantsi toob garaaži ja sissepääsu kujundus. Maja hoovipoolne külg on avatud päikesele, teepoolses osas nii klaare avasid ei ole.

Maja ees kasvav leinajalakas sobib oma madalduva võraga hästi kokku betoonmaja horisontaalse maaslebamisega.

Maja mõjub monoliitse, ent mitte liialt massiivsena. Lakooniline küll, ent mitte sümmeetriline. Betooniga annab ju kõike teha, see on nagu plastiliin.

Ehituskunsti vaimu lihtsus võib väljenduda ka hoone efektses skulpturaalsuses, ent siin on jäädud klassikalisse vormimaailma - pinnad on sirged ja siledad. Esteetilise skulpturaalsuse annavad pindadele nende materjalid - betoon ja puit hakkavad selles majas justkui elama.

Lakooniline ühekordne maja astub dialoogi arhitektide Urmas Muru ja Peeter Pere loodud kõrvalpaiknevate puitfassaadidega lihtsavormiliste eramutega. Lihtne ja konkreetselt horisontaalne majamaht vastandub inimese looduna ümbritsevatele vertikaalsetele männitüvedele - loodusele.

Arhitekt Madis Eeki enda sõnul sobis tema projekt tellijale hästi, kuna ta pakkus välja peremehe enda ideid toetava lahenduse. Sõbraliku.

Elamu sees on panustatud üksikutele jõulistele materjalidele ning suurtele katmata pindadele. Nähtavad on puhtad betoonseinad, millel teinekord raketiselaudise jäljedki.

Põrand on mustast betoonist, elutoa osas laiadest puitlaudadest. Koridoris tsementeerivad maja üldmuljet betoonist valatud nagi ja jalatsiriiul. Lihtsad materjalipinnad toovad üksteist vahetult kõrvuti olles esile.

Pindade tähtsustamine on tõesti klassikaline modernism. Viimane mõiste viitab alati ka elegantsele puhaste detailide mängule. Suurupi eramu seda oma sisemuses ka pakub.

Kabinet on elutoast eraldatav nurkapidi suurte puitliugustega, millel kenad ovaalsed uputatud käepidemed. Betooni kõrval sooja kontrastina siin-seal kohal olev puit näib silmale lausa pehme.

Plaani pani paika arhitekt, ent kogu siselahenduse ja interjööris olevad detailid mõtles peremees ise välja. Tulemus pole kaugeltki diletantlik ega iseõppijalik - kõik on väga hästi vormistatud ja moodustab suurepärase, puhta ja ausa terviku.

Eelmises Oma Majas rääkisime Martin Aunini projekteeritud villast, kus betooni karmuse muutis elegantseks selle õrn valge värv. Nagu tolleski majas, pole ka siin betooni värvitud - põrandate puhul ongi see must. Seega aus asi, kena ja küllaltki erakordne.

Ruume on viis: avatud köögiga elutuba, kabinet, saunaga vannituba, lapsetuba ja magamistuba. Kõik need on eraldi ruumideks suletavad seintel liuglevate puidust või klaasist paneelustega.

Mööblit on napilt, aga ikkagi piisavalt. Majja tuldi vaid madratsiga, mõne aasta jooksul on aga kõik vajalikud funktsioonid oma mööblilise vaste leidnud. Kas siis kodumaistelt tootjatelt valitud asjade või jällegi peremehe enda jooniste järgi valmistatud esemetena.

Selles minimalistlikus kompleksis on väga olulised kõik väiksemadki detailid, mis lakoonilist ehitist ja selle krundile sobitumist esile toovad. Nii on lihtsa maja juures traditsiooniliselt tähtis ka valguslahendus. Koos maja ja aiaga põhjalikult läbi projekteeritud lahendus annab eramule hämaras hoopis uusi ilmeid ning tekitab krundile valgusrežii abil uue iseloomuga ruumi.

Peres on ka koer Benno. Suur loom armastab ikka hoovis ringi rahmeldada ja nii on koera jooksuradadeks ehitatud õue laudadest teed, et Benno muru püsivalt ära ei äestaks.

Elamiseks on koerale projekteeritud pererahva eramu vähendatud koopia. Ka see "maja" on betoonist, sel on klaasaken ning avar puitterrass! Suurupi eramu juures on vist küll kõik tellija kinnismõtted materialiseerunud.

Fotod: Reio Avaste

Autor: Urmas Oja