Eelmisel aastal vaibus nii eramute kui ka korterite turg

Kui 2005. aastal toimunud korterite hinnatõusu mõjul järgnes 2006. aastal hinnatõus eramute sektoris, siis 2007. aastal turuaktiivsus vaibus üheaegselt nii elamu- kui ka korteriturul.

Potentsiaalsed ostjad on hinnalanguse ootuses ostuotsuse tegemise edasi lükanud, samal ajal kui potentsiaalsed müüjad ei ole nõus pakkumishindasid oluliselt alandama. See kõik on tinginud eramute müügipakkumiste kuhjumise ning turu muutumise ostjatekeskseks.

Pakkumismahu kasv oli eriti hoogne just 2007. aasta esimestel kuudel. Mõningane langus on toimunud augustis-septembris, kuid see võib olla tingitud pakkumises olevate objektide eemaldamisest City24 müügikeskkonnast.

Maa-ameti andmetel kahanes 2007. aasta teise poolaastal elukondliku hoonestusega kinnistute müügitehingute arv Harjumaal 2006. aasta sama perioodiga võrreldes umbes kaks korda, 1300-lt 730-le, sealhulgas Tallinnas 300-lt 160-le.

Eramutega toimunud tehingud harvenesid, ent olulist muutust keskmistes tehinguhindades maa-ameti statistika andmetel ei toimunud. Kui 2006. aasta teise poolaastal teostatud elukondliku hoonestusega hoonestatud kinnistute keskmine tehinguhind Harjumaal oli 2,4 miljonit krooni, siis 2007. aasta samal perioodil oli vastav näitaja 2,5 miljonit.

Juba ainult Tallinna linnas tõusis keskmine elamu hind 2006. aasta teise poolaastaga võrreldes 4,3 miljonilt kroonilt 4,4 miljonile kroonile. Keskmiste tehinguhindade muutumatust võib seostada sellega, et kui 2006. aastal osteti hinnatõusu kartuses esimene enam-vähem sobilik objekt ära, siis 2007. aastal valis ostja hoolega ning langetas otsuse sobivaima, mitte esimese saadavaloleva objekti kasuks. Seejuures tuli tõdeda, et ostja oli tihti valmis täielikult sobiva elamu eest ka endiselt kõrget hinda maksma.

Hinnalangus tabas pigem nn põllupealseid elamuid ning odavama hinnaklassi (siseviimistlus)materjalidega ehitatud elamuid. Vanemate elamute puhul hinnad kahanesid keskmises seisukorras olevatel objektidel, kus on jooksvalt teostatud sanitaarremonti, ent kasutatud materjalid ei ole kaasaegsed või on ebakvaliteetsed. Selliste objektide puhul said ostjad aru, et ebakvaliteetse viimistlusega hoone remont kujuneb sama kalliks kui remonti vajava elamu renoveerimine, mistõttu ei olda nõus maksma näiliselt paremas seisukorras oleva hoone eest rohkem kui sarnase remonti vajava elamu eest.

Seoses turuolukorra muutumisega on uuseramute arendajad sunnitud olnud käimasolevaid projekte lõpetama, või külmutama hakanud. Käesolevaks hetkeks valmisehitatud majade müügihindu on mitmel pool alandatud ning kohati on hinnalangus olnud suurem kui 10%.

Uuselamupiirkondi tabanud negatiivne hinnakorrektsioon on siiski enamasti seotud väheatraktiivse asukoha ning madalama ehituskvaliteediga.

Ei saa öelda, et huvi uuselamu soetamise vastu oleks suurem või väiksem kui kasutatud elamu vastu. On näha, et ostjad lähtuvad samadest kriteeriumitest kui vanemate elamute puhul - asukoht, kvaliteet ja hind.