Eesti turvalisus kaalub üles kulu

Artikkel

- Uudised
- Ain Alvela
- 2. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti turvalisus kaalub üles kulu
Oleks töötajaid valida, laiendaks nii mõnigi tootja Eestis tegevust.
Välisomanduses olevatel firmadel on kodumaise kapitali ees see eelis, et üldjuhul korraldab emafirma toodangu turustamise. Siinse üksuse hooleks jääb vaid toota ja tellimusi täita, samas, kui kodumaine firma peab ennast ühe või teise piirkonna turule ise sisse sööma. Selles peitub ka oluline erinevus kulude jaotuses.
Elektroonikatootja Enics Eesti tehas tegutseb Elvas ligemale kümme aastat. Soome investeerimisfirmale kuuluval ja Šveitsis peakorterit omaval Enics Grupil on tehased peale Eesti veel Šveitsis, Soomes, Rootsis, Sloveenias ja Hiinas. Sama investor on Eestisse raha paigutanud ka killustikku ja teisi ehitusmaterjale tootva Nordkalk ASi kaudu.
"Tootmiskulude kasv ja tööjõupuudus võib küll piirata edasist kasvu ja tingida ümberkorraldusi ettevõtte tootmises, aga Eestist väljakolimist pole me arutanud," kinnitas Enics Eesti juhatuse esimees Kalle Kuusik, "kolimise võiks põhjustada väga radikaalne muutus Eesti majanduskliimas ja seadustes." Ärikliima on Kuusiku sõnul Eestis hea, peamine arengu pidur on tööjõupuudus.
"Kvalifitseeritud tööjõud on võtmesõna. Oleks töötajaid, saaksime tuua Eestisse oluliselt rohkem keerukaid tooteid ja luua neile suuremat lisaväärtust," sõnas ta.
Kuusik usub, et Eesti tööstuse konkurentsivõime tagamise huvides on panustada senisest rohkem elektroonika-, automaatika- ja mehaanikainseneride koolitamisse."
Metallitööstusettevõtte ACI Industriese kontsernil on filiaalid Malaisias, USAs, Venemaal ja Belgias.
Eestisse toodi allüksus Soomest - omanikke motiveerisid siinsed väiksemad tööjõukulud, tööjõu olemasolu ja korralik infrastruktuur.
"On alust arvata, et omanikud ei ole huvitatud stabiilses keskkonnas juba juurdunud tootmisüksuse üleviimisest kusagile mujale," ütles juhatuse liige Erich Roots. "Hiljuti koondasime oma jõud vähem ressursse nõudvale ja rohkem tulu toovale kaubagrupile, seega ei mõjuta tööjõukulude kasv meid oluliselt."
Elektroonikatootja Enerpoint tootis enne tegevuse käivitamist Saaremaal allhanke korras põhiliselt Hiinas. Kuna klientide teenindamine nõudis paindlikkust, oli tootmisüksus vaja võtmeklientidele lähemale tuua.
Eesti kasuks langes valik tööjõu hinna ja kvaliteedi hea suhte tõttu. Oma osa mängis kultuuriline lähedus ja ajaloolised sidemed Soomega. Saaremaa kasuks otsustati turvalisusest lähtuvalt.
"Saaremaal tegutsev Enerpointi tootmisüksus on teatavas mõttes kontserni visiitkaart. Seda on pidevalt arendatud, misläbi tehase efektiivsus üha suureneb," iseloomustas firma juhatuse liige Erik Keerberg.
Ta on seda meelt, et kolimise peale pole põhjust mõelda. "Vaid ebanormaalselt kiire palgatõus kahel viimasel aastal sunnib tootlikkuse parandamise peale mõtlema. See aga on iga organisatsiooni ellujäämise võti. Isegi siis, kui palgad ei peaks enam üldse tõusma," tõdes Keerberg.
Keerbergi selgitusel keskendub Eesti üksus keerukama toodangu tegemisele ja testimissüsteemide väljatöötamisega kogu kontsernile.
"Välisinvestorite silmis on oluline stabiilne ja lihtne maksusüsteem, investeeringute maksuvabastus, inimeste keskmisest paremini arenenud võime mõelda n-ö majanduskeeles," selgitas Keerberg. "Paraku toimuvad ajakirjanduses järjekindlalt mediteerimisseansid tootmistegevuse surma teemal."
See on tema hinnangul väär lähenemine ja toob kaasa nii mõnegi põhjendamatu käegalöömise.
"Tootmise arendamine sõltub firma innovatiivsusest ja investeerimisvõimest ning on Eestis igati võimalik," arvas Keerberg.
Siiski on ka näiteid, kui kulude kasv on sundinud väliskapitalil ettevõtte oma äri Eestis kinni panema, sest kallinev tooraine, energia ja tööjõud sunnivad otsima piirkondi, kus odavam toota. Nii said sellised põhjused ajendiks, miks Rootsi sanitaarkeraamika tootja Svedbergs Eestis tootmise lõpetas.
Sama teed on läinud näiteks plastitootja Nolato Eesti Polymer, metallitööstus PNJ Eesti, õmblusettevõte Peleriin Medical ja aiamööblitootja Thor Eesti. On ka ettevõtteid, kes küll jätkavad, aga on kulude vähendamiseks asunud jõudsalt töötajaid koondama - Elcoteq, Kreenholm, Stora Enso, Marat jt.
Millised on Teie ettevõtte jaoks põhilised majanduslangusest tulenevad riskid ja kuidas neid maandate?
Ursula Paavel, Sakret OÜ kommertsdirektor
Ei ole kohanud ühtegi näidet majandusest, kus tõus oleks püsiv ja igavene. Keerukamatel aegadel ellujäämiseks tuleb suuta muutuvatele olukordadele paindlikult reageerida ning olla valmis leidma uusi väljundeid.
Praegu pöörame rohkem tähelepanu ja suuname vahendeid ekspordi arendamisse, tänavu on plaanis eksportida umbes 60% Mäo tehase toodangust.
Kalle Kuusik, Enics Eesti ASi juhataja
Eesti majanduslangus meie ettevõtet oluliselt ei mõjuta, konkureerime vaid maailmaturul. Ja üldse - suurt majanduslangust mina küll Eestile ei prognoosigi.
Kui mõne sektori ettevõtetel tulebki lähiajal raskusi, siis sealt vabanev ressurss kulub ära teistele, kasvavatele ja arenevatele ettevõtetele. Enics võiks kohe juurde võtta 30 inimest, mõnigi projekt on jäänud tulemata või siirdunud edasi meie ressursside piiratuse tõttu.
Pikemas perspektiivis on murettekitav tootlikkuse väiksem kasv võrreldes üldise kulude kasvuga (sh tööjõukulud). Juhul, kui tootmiskulud kasvavad kiiremini kui tootlikus, siis võivad ka välisturule orienteeritud ettevõtted raskustesse sattuda.
Kui tootlikkuse kasvu ja kvalifitseeritud ressurssi pole piisavalt, siis on teadmispõhine tootmine ja suurema lisaväärtuse loomine raskendatud. See omakorda võib olla tõsine oht Eesti tööstuse konkurentsivõimele globaalses mastaabis.
Erik Keerberg, Enterpoint Saare OÜ juhatuse liige
Majanduslangus on fakt. Tuleb aga arvestada ka absoluutväärtusi ja asetada ennast nende riikide konteksti, kellega end võrrelda tahame. Kas majanduskasv 6% on katastroof või uute võimaluste platvorm?
Pigem teine variant ja nii tuleks olukorda ka serveerida. Languse faasis tuleb rohkem mõelda ettevõtte arengule ja see on ju ainult positiivne.
Mõnusas 10protsendilises kasvuvatis on vahel kena olla küll, aga see on väga uinutav. Mõõdukal majanduslangusel on aga tervendavad mõjud.
Arvan, et Soome 1990ndate alguse "lama" Eestis ei avaldu, majanduse areng muutub lihtsalt stabiilseks.
Hetkel kuum