Konservatiivid Obama poolt

John McCainile, vabariiklaste tõenäolisele presidendikandidaadile meeldib öelda, et ta oli Reagani revolutsiooni "jalaväelane". Seda olin ka mina, töötades Stanfordi Ülikooli Hooveri Instituudis. Kuid ma ei hääleta novembris vabariiklaste poolt. Mina hääletan Barack Obama poolt.

USA konservatiivide uskumuste tuum on saavutuste põhjal edutamine. George W. Bush on olnud halvim USA president läbi ajaloo. Tema administratsioon on olnud saamatu, korrumpeerunud ja saavutusvõimetu. Milleks anda pärast sellist teostust vabariiklastele tüüri juures veel üht šanssi? Andkem võimalus teisele poolele. Ehk viskame loodrid välja.

Kui saavutuste põhjal edutamist alahinnatakse - nagu Bushi aastail - juhtuvad halvad asjad. Halvim on see, et õitsele on puhkenud rassism.Miski ei demonstreeri seda paremini kui USA praegune debatt illegaalse immigratsiooni üle. See ei ole niivõrd migrantide USAsse sisenemise illegaalsus, mis paljusid vabariiklasi vihale ajab, vaid migrandid ise, kes ei oska inglise keelt. On irooniline, et McCaini peab tema enda partei konservatiivne tiib reeturiks, kuna ta suhtub dokumentideta immigrantidesse kaastundlikult.

Sellele vihkamispoliitikale reageerides meeldib Obamal end kutsuda lootuse, mitte viha müüjaks. Lootus müüb USAs alati hästi. Reagan mõistis seda ja see on üks põhjus, miks ta oli armastatud president, isegi kui mõned tema strateegiad olid valed. Hillary Clinton, Obama kiiresti hääbuv rivaal, saab oma kohkumuseks teada, et strateegiad on valimistel ülehinnatud tarbekaup võrreldes sellega, mis tegelikult oluline on.

Lootus, et Obama peab ameeriklaste nimel vastu, tähendab leppimist - rassilist, poliitilist, rikaste ja vaeste, USA ja selle liitlaste vahel. See on võimas asi. Proua Clintonil pole sellele midagi vastu panna.

Nagu Reaganil olid "Reagani demokraadid", keda tõmbas ligi tema lootusesõnum pärast Carteri aastate vaevusi, on ka Obamal tema "Obama vabariiklased", keda meelitab lootus rahvuslikule leppimisele.

Mitteameeriklased peavad mõistma, et on veel üks revolutsioon, mis USAs käärib, ja mis pühib tõenäoliselt nii Clintoni kui McCaini minema. Ülioluline on ka, et praegu puudub põlvkondade konflikt, mis oli iseloomulik 1960. aastaile. Noored võivad juhtimise üle võtta - Obama kutsub seda revolutsiooniks alt üles - kuid vastuseis vanematele on väike.

USA liitlased peaksid presidendivalimiste seisu üle kergendatult hingama. USA vajab Obamat, McCain on tema mõistlik alternatiiv.

Autor: Melvyn Krauss