Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turu nõrkus paiskas Arco Vara kahjumisse

    Kahjumi taga on kinnisvarainvesteeringute ümberhindluste suur kõikumine. Kui aasta eest hinnati viimases kvartalis kinnisvara oma portfellis üles 353,9 miljoni krooni eest, siis lõppenud kvartalis kõigest 10,5 miljoni krooni jagu.
    "Tehingute mahu kahanemine on saavutanud kolme aasta taguse taseme ning praeguseks stabiliseerunud. Likviidsusprobleemid lükkavad suuremate projektide arendusi edasi, mis teistpidi pakub hästi kapitaliseeritud ettevõtjatele atraktiivseid investeerimisvõimalusi," ütles Tammemäe. "Siiski liigub kontserni fookus Ukrainasse ja Balkanile, kus esimese 112 korteri ehitus juba käib. Uued investeeringud on seotud pigem büroo- ja kaubanduspindade kinnisvaraarendustega."
    Hansapanga analüütik Sander Danil ütles, et Arco Vara teenindusdivisjon oli grupi nõrgim lüli viimases kvartalis. "Arvestades kinnisvaraturu arenguid neljandas kvartalis, oli tulemus enam-vähem ootuspärane. Ärikasum jäi küll veidi ootusele alla, kuid puhaskasum vastas meie prognoosile," rääkis Danil.
    Danili sõnul ei ole eelmise aasta tulemused Arco aktsia hinna kujunemisel olulise tähtsusega. "Palju tähtsam küsimus on, kuidas edenevad suuremad arendusprojektid ning milliseks kujuneb nende ajagraafik. Mulle paistab, et detailplaneeringute ajamine kulgeb rahuldavalt ning arvestades ka eeldatavat ehitushindade langust, võib mitme suurema projekti ehitusega veel sel aastal pihta hakata. Praegu ei plaani me prognoosides olulisi muudatusi," lisas analüütik.
    "Kinnisvaraga tegelevatele ettevõtetele ei ole Balti majanduskeskkond praegu kõige soosivam. Samas on Arco tegevuse põhirõhk veel Eestis, Lätis ja Leedus ning kuigi liigutakse uutele turgudele, võtab see protsess aega," märkis LHV analüütik Henri Adams.
    YIT Ehituse juht Priit Sauk möönis, et Arco Vara neljanda kvartali kahjum on üllatav. "Jah, on üllatav. Teadmata põhjust, on raske seda kommenteerida," jäi ta napisõnaliseks. Sauk lisas, et ta ei usu, et kahjum on uusarenduste probleem.
    Sauk ütles, et ei oska hinnata kinnisvarainvesteeringute ümberhindamise mõju Arco Vara kahjumi tekkele. "Seda on nad teinud mitu korda. Ma ei oska kommenteerida, miks ja kuidas nad seda teevad," ütles ta.
    Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et tal on raske Arco Vara tulemusi hinnata, sest Eesti Ehitus tegeleb väga vähe arendusega. Vink möönis, et kindlasti mõjutab tulemusi arenduste ümberhindamine, kui majanduses on kehvemad ajad.
    Vink märkis, et kinnisvaraarenduses ja ehituses on protsessid kindlasti aeglasemaks läinud. "Tellijate poole pealt võeti aasta tagasi projekte lihtsamalt ette. Tellijal polnud väga probleemi finantseerimisega. Nüüd on äriplaani tegemine pikenenud. N-ö hurraa-tegijad on oma asjad peatanud või neist loobunud, sest kinnisvara ei ole enam selline imede põld, et viska mida iganes maha, ikka tuleb kulda," kommenteeris ta Arco Vara väidet, et likviidsusprobleemid lükkavad suuremate projektide arendusi edasi.
    On teada, et arendustegevus on praegu suhteliselt kehvas seisus ja enam müük ei lähe, eks need tulemused hakkavad varsti ühelt või teiselt poolt ka näha olema. Arco Vara on suhteliselt mastaapne arendaja ja need riigid, kus ta tegutseb, on sarnases seisus nagu Eesti, välja arvatud ehk Ukraina.
    Minu jaoks on tähtis see, milline on ettevõtte sisekliima. Kui ettevõte suudab end vormis hoida ja inimesed teavad, millised on lähiajal ning pikemas perspektiivis eesmärgid, siis on kõik korras.
    Suuri projekte on harjutud tegema finantsvõimendusega ja praegu on seda projektidesse saada ülimalt keerukas. Omavahenditest suuri projekte teostada on raske. Aga börsiettevõttel peaks olema justkui kõik võimalik, seal peaks raha liikuma.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.