Tutvustab Urmas Oja

Toimetaja: Leele VäljaMuinsuskaitseamet, 2008, 114 lk

Kes ei kardaks muinsuskaitset! Seetõttu on teatud hilinemisega ilmunud muinsuskaitse 2006. a aastaraamat veidi karmi ja tõsise pealkirjaga. Tegelikkuses sarnaneb trükis pigem värvilise ajakirjaga.

Muinsuskaitseamet valgustab siin lühikeste ja rikkalikult illustreeritud artiklitega oma tegevust, tõstes 2006. aasta sündmuseks Tallinna bastionites peituvate kaitsekäikude avamise. Siin on sõbralikku lugemist ajaloohuvilistele, aga ka teistele.

Väljaanne sisaldab veel mahukat puitarhitektuuri käsitlust, mis esitab probleemsemaid ja maalilisemaid kodumaa puitasumeid. Lisaks rubriigid kunstist, haridusest, tehnoloogiast, tegevuste kroonika ja rahvusvahelisemate muinsusprobleemide käsitlused.

Kogumikku alustab Eesti Arhitektuurimuuseumi direktrissi Karin Hallas-Murula artikkel 20. sajandi arhitektuuri kaitsest ja kaitsetusest, saateks fotod Raine Karbi Sakala keskusest, mis juba manalas, ning arhitekt Peep Jänese endisest Turisti poest, praegusest ööklubist Parlament - unikaalsest hoonest, mida on ka mitmete "perspektiividega" piiratud.

Selline sõbralik ja asjalik trükis peaks küll muinsuskaitseametit rahvale lähemale tooma. Näha on, et "muinasinimesed" oskavad oma sõnumit ka täiesti arusaadavasse inimkeelde vormida.

Leonhard LapinKoostaja: Mait VäljasToimetaja: Karin Hallas-MurulaKujundaja: Tiit JürnaArhitektuurimuuseum, 2007, 119 lk

Kui Lapinit olemas poleks, tuleks ta Eesti kultuuriloo jaoks välja mõelda, märkis Eesti Arhitektuurimuuseumi direktriss Karin Hallas-Murula Leonhard Lapini juubeliürituste sarjas välja pandud näituse "Arhitektuur lõpmatuseni" avamisel. 60. sünnipäeva tähistas kunstnik-arhitekt võimsa lapiniaanaga, mis haaras sündmusi ja näitusi kunstist ja arhitektuurist Eestis ja välismaal.

Lapini juures on arhitektuur vaid osa tema lõpututest tegemistest, osa protsessist. Kui Lapin oma mõttekäiku kusagilt lõpmatusest alustab, siis teinekord jõuab ta välja ka arhitektuurini. Teinekord materialiseerub idee aga hoopis maali või graafilise lehe või mõne aktsiooni läbi.

Lapin oli üks uuendusliku arhitektide grupi nn Tallinna kooli, kuhu kuulusid ka Vilen Künnapu, Jüri Okas jmt, juhtfiguure. Arhitektuurimuuseumi välja antud näitusekataloog sisaldab sissejuhatust samuti Tallinna kooli arhitektilt Toomas Reinult, Lapini esseed ehituskunstist kui protsessist ja arhitektuuriloolase Mait Väljase pikemat lugu Lapinist kui arhitektist.

Esimest korda avaldatakse ka Lapini arhitektuurse loomingu täielik nimekiri. Seni polnud seda tehtud ehk näiteks põhjusel, et kuidas sa ikka koostad täielikku nimekirja enda elus tehtud tegemistest!

Dmitri BrunsToimetaja: Karin Hallas-MurulaKujundaja: Irina TammisArhitektuurimuuseum, 2007, 159 lk

Dmitri Bruns on juba päris vana mees, nõukogude ajal kaua kõrgel positsioonil viibinud isik, keda sellest hoolimata siiski üldiselt punaseks ei peeta. Ta on väärikalt mõtlev inimene, kelles võimumängurit on raske näha.

Nii on tema ka arvamused praegusaja ehitusolukorra kohta alati huviga vastu võetud.

Ta ei pea näiteks paljukiidetud City Plazat Tallinna kesklinnas küllalt moodsaks. See on Brunsi arvamust mööda rohkem 1950ndate või varasemagi aja ehituskunsti meenutav objekt. Ning Viru hotelli lubamist oma töö ajal Tallinna keskväljakule peab ta tagantjärele julgelt veaks. Bruns ei jonni, vaid analüüsib.

Raamat võtab kokku Dmitri Brunsi kauaaegse töö Tallinna peaarhitektina aastatel 1960-1980(!).

Sellesse perioodi mahtusid Tallinna vanalinna kaitsetsooni loomine 1966. aastal, Tallinna generaalplaani ettevalmistamine 1968, elamuehituse intensiivistamine Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel jpm.

Raamatusse koondatud artiklid peegeldavad omaaegseid avalikke vaidlusi Tallinna arendamise küsimustes. Mälestuste osas meenutab Bruns linna arengut mõjutanud otsuste sündi ning linna peaarhitekti kaasarääkimisvõimalusi nende otsuste sündimises. Bruns teab, millest räägib.