Kuldehete ja lauahõbeda tootmine kujutab endast nišitegevust

Artikkel

- Uudised
- Ketlin Priilinn
- 4. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuldehete ja lauahõbeda tootmine kujutab endast nišitegevust
Kullassepp ja kunstnik Roman Tavast asutas 1923. aastal märkide, medalite ja auhindade valmistamiseks ettevõtte VMT Roman Tavast.
OÜ Roman Tavast juhatuse esimees Eivor Maiväli märgib, et toonasest ettevõttest sai selles valdkonnas sõjaeelse Eesti kõige suurem ja hinnatum ettevõte. "Esimese Eesti Vabariigi ajal töötas just see ettevõte välja ja valmistas enamiku sõjaväe, politsei, Kaitseliidu, koolide embleemid, märgid ning ka enamiku riiklikest teenetemärkidest," kinnitab ta.
1940. aastal võtsid tehase üle okupatsioonivõimud, omanik Roman Tavast arreteeriti ja lasti 1942. aastal Siberis maha. Tavasti ettevõte jätkas tegevust nime all Metallmärk, hiljem sai sellest Tallinna Juveelitehas.
Roman Tavasti poeg Raul-Roman Tavast taastas ettevõtte de jure 1993. aastal.
Ettevõte valmistab au- ja teenetemärke, rinnamärke, medaleid, kliendi sümboolikaga lipsunõelu ning mansetinööpe, koolisõrmuseid, ametikette ning muid tooteid. "Meie tooted on tehtud põhiliselt hõbedast, kullast või vasesulamist," ütleb Maiväli. "Viimistlemiseks kasutame kuldamist, hõbetamist, oksüdeerimist ning värvide andmiseks kuumemaile."
Maiväli hinnangul sõltub juveelifirmade käekäik toodangu spetsiifikast ja kvaliteedist. "Meie oleme spetsialiseerunud eritellimuste valmistamisele, sest üha enam eelistatakse Eestis valmistatud kvaliteetset ja väärtuslikku ärikingitust odavale Aasia tootele," tõdeb ta.
OÜ Juveel juhataja Mart Mikli sõnul on tegemist ainsa lauahõbeda tootjaga Baltimaades.
"Põhiliselt valmistame kullast ja hõbedast ehteid ning lauahõbedat," ütleb Mikli. "Turustame oma kaupa tosinkonda riiki, olenevalt tootegruppidest."
Lauahõbe läheb Mikli sõnul peamiselt ekspordiks, kuld- ja hõbeehted jäävad aga suuremalt jaolt Eestisse. OÜ Juveel toodab kullast ja hõbedast ehteid ühtekokku 800 mudelit, kusjuures igal aastal valmistatakse kuni 300 uut mudelit.
Mikli leiab, et Eestis ei olegi arvestatavat juveelitööstust.
"Peale meie on vaid mõned väikesed tegijad," ütleb ta. "Mõnel on oma nišš, mõni müüb laiatarbekaupa. Ja need juveeliettevõtted, kes tegutsevad, on oma tegemistes ka edukad."
ASi Aurum juhataja Heli Kuulman ütleb, et firma loodi 1992. aastal.
"Tegutseme töökoja põhimõttel, meil pole oma vabrikut, vaid teeme disaineriehted," selgitab Kuulman. "Meil on oma väljaõppinud disainerid ning toodang valmib käsitööna." Enamik toodangust on kas ainueksemplarid või väga väikesed partiid.
Aurumi kaupluseketti kuulub neli kauplust, millest üks on galeriikauplus. Varustajatena nimetab Kuulman Euroopa juveelitööstuse tipptegijaid - sortimenti kuuluvad Saksa, Itaalia, Prantsuse ja Šveitsi brändiehted ning kellad.
"Aasia masstoodangu levitamise oleme välistanud," kinnitab ta. "Paljude ehete valmistamisel kasutame erilisi, Eestis vähetuntud kalliskive ja pärleid ning teeme ka päris personaalseid ehteid. Nii on meil välja kujunenud ka oma kindel klientuur."
Hetkel kuum