Seadus piiraks fondivalitseja tasu

Alates 2007. aastast ei ole väljalasketasul piirmäära, rahandusministeeriumi arvestus näitab, et valitsemistasu kasv on väga kiire.

2007. aastal oli valitsemistasu suurus kõikide fondivalitsejate peale kokku 142,5 miljonit krooni, mis ületas 2006. aasta valitsemistasusid 64 protsendi võrra. Kahe aastaga fondivalitsejate teenitud valitsemistasu kahekordistus.

Kui valitsemistasu määrad ei muutuks, oleks kohustuslike pensionifondide valitsemistasude suurus 2011. aastal rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt juba 441 miljonit krooni. Iga-aastane valitsemistasude kasv ulatub ministeeriumi arvates edaspidi keskmiselt ligikaudu 60-80 miljoni kroonini aastas. Samas jääb teenuse sisu aastast aastasse samaks.

Hansa Investeerimisfondide juht Robert Kitt märkis Eesti Fondihaldurite Liidu nimel, et meie praegused fonditasud adekvaatsed ja süsteem hea, rahandusministeeriumile heitis ta aga ette aegunud väidete kasutamist. Ministeeriumi seletuskiri põhineb finantsinspektsiooni 2006. aasta sügisel tehtud analüüsil. Kitt märkis, et analüüsis keskendub vaid Läti ja Slovakkia näidetele, mis on valimist kõige madalamate tasudega. "Poolas on rakendatud mudelit, kus väljalasketasud küündivad keskmiselt 5 protsendini agendivõrgu ülalhoidmiseks," tõi ta teistsuguseid näiteid.

"Analüüs jätab arvestamata, et kogumispensionifondidele või nende fondide valitsejatele rakendub terve rida muid kulusid, nagu näiteks depootasu, registritasu, järelevalvetasu ja maksed garantiifondi. Hoidmaks klientide kulusid vähegi võrreldavana, on Eestis paigutatud kõik kulud pensionifondi valitseja kuludesse," selgitas Kitt.

Kiti sõnul on fondide äri kasumlikkuse lakmuspaber uute tegijate lisandumine. "Kui näiteks Läti turule on pärast teise samba käivitamist sisenenud mitu uut tegijat, siis Eestis on vastupidi, toimunud vaid üks ühinemine. Järelikult ei saa tegu olla rahvusvahelises mastaabis pakkujale atraktiivse ehk investorile ebasoodsa turuga," ütles Kitt.

Suured pensionifondide valitsejad Hansapank, SEB Eesti Ühispank, LHV ning ERGO panid seljad kokku ning ühinesid Kiti seisukohaga valitsemistasude küsimuses.

Eestlased maksavad oma pensionisammaste eest Euroopas kõige kõrgemat valitsemistasu, selgus rahandusministeeriumi uuringust.

Euroopa Komisjoni tellitud analüüsist "Current Trends in the European Asset Management Industry" selgus, et Eestis fondidele kohaldatavad valitsemistasud on Euroopa suurimad. Kui analüüsi kohaselt on keskmine fondide tasu Euroopa aktsiafondide puhul 1% ja võlakirjafondide puhul 0,6%, siis Eestis on vastavad näitajad 1,7% ja 0,9%.

Osaliselt on see põhjendatud väiksema varade mahuga. Samas on näiteks nii Läti kui ka Slovakkia Eestiga võrreldavad nii suuruse, pensionisüsteemi kui ka muude tegurite poolest.

"Kokkuvõttes tuleb antud teema kontekstis jääda seisukohale, et praegu kehtiv kolme tasu süsteem on kliendi jaoks suhteliselt läbipaistmatu. Erinevate pensionifondide kulukust on osakuomanikul väga raske adekvaatselt hinnata," kirjutatakse eelnõu seletuskirjas.