Kirjud suled ei tee värvust paabulindu

Eilse Äripäeva kaaneuudises Saksa ehituskaupade hiigelketi Bauhausi Eestisse tulekust leiame veel teisegi sarnase nimega ja kõige tipuks ka samal alal tegutseva firma - Bauhof. Ehitus Service moondus selleks alles hiljaaegu ja ilmselt seejärel, kui Bauhausi maabumine Eestisse uut kinnitust sai. Tänasest Äripäevast selgub, et Ehitus Service'i endine töötaja Marek Joon oli veel agaram - registreeris enda nimele OÜ Bauhaus.

Mõlemal juhul on Äripäeva meelest tegemist tarbijate eksitamisega, teisel juhul ka kaubamärgi ärandamisega. Järjekordsed näited sellest, et Eesti äris pole fair play'st eriti põhjust rääkida.

Juristid võivad muidugi väita, et Bauhausi ja Bauhofi kirjapilt ei kattu, mistõttu võrdusmärki nende vahele panna ei saa ning seega ei tõmba keegi ka kedagi alt. Kuid Bauhaus ASi puhul saab. Ja mõlemal juhul paistab kangesti sedamoodi, nagu üritaks varblased ehtida end paabulinnu sulgedega - tahetakse suure konkurendi tuules ilma teha. Eestis on juba kolm kogukat ja neljanda tulek pingestab konkurentsi ehituskaupluste turul veelgi. Tarbijad ei pruugi vahet teha, kes on kes, nagu näitab hiljutine K-Rauta kaubamärgi juhtum.

K-Raua kaubamärgi pärast kestis jagelemine aastaid. Kesko võttis K-Rauta kaubamärgi Soomes kasutusele aastal 1977 ja kui Eestisse tulla tahtis, avastas, et endine partner KR Kaubanduse AS oli K-Raua kaubamärgi 1996 siin oma nimele registreerinud. Praegu paistab võit olevat KR Kaubanduse käes, sest Tallinna ringkonnakohus leidis, et K-Raua kaubamärk pole piisavalt tuntud.

Või võtame teise Saksa suure - odavkaubaketi Lidli. Too üritas neli aastat Eestisse tulla, kuid plaan lõpuks luhtus, üks põhjusi kindlasti ka nn sõda Säästumarketiga äravahetamiseni sarnase logo pärast.

Näiteid võib ridamisi varasemast veelgi leida. Eelmisel aastal üritas Toomas Lumani firma hõivata kaubamärki Kuldlõvi, mille samanimelist trahterit pidav ärimees Aivo Karu oli kaitsmata jätnud. Soomlaste Rautaruukki OYj kaebas 2006 oma Eesti nimekaimud kohtusse kaubamärgi kasutamise pärast. Ja Elioni ja Elisa vaidlus.

Eesti firma ei varasta üksi tuntud välisfirma, vaid ka teise kodufirma tagant. Meie seadus lubab nimelt igal soovijal registreerida samanimelisi ja ka sama kujuga kaubamärke, kui registreeritav märk pole üldtuntud. Mis aitaks? Kaubamärgi kohene registreerimine oma nimele. See käib ka välisfirma kohta, kes tahab Eestisse tulla - kõigepealt registreeri nimi, alles seejärel ava kaardid.

Võõrastest sulgedest pole eriti kasu, seda märkavad firmad varsti isegi, ka kohtu ja konkurendita. Varblane jääb ikka varblaseks.

Autor: ÄP