Eesti Konverentsibüroo lootusi õhutav restart

Aastaid vindunud ja turismiettevõtjates palju nurinat tekitanud Eesti Konverentsibüroo projekt sai jaanuaris uue stardi: EASi projektist sai mittetulundusühing. Nüüd on ootused ja lootused taas laes, kuid Äripäev kahtleb, kas mittetulundusühing ikka suudab neid täita.

Äripäeva häirib selle ettevõtte vorm - MTÜ. See ei kõla eriti usaldusväärselt. Suur osa MTÜsid on seni silma torganud rohkem endale raha tegemisega. Kõik MTÜd majandusaasta aruandeid ei esita ja saavad rahaasju avalikkuse eest varjata. Selline olukord soosib ebaefektiivset majandamist ja suisa sahkerdusi. Loodetavasti on väljapool Eestit MTÜdel parem renomee ja see ei mõjuta nende konverentside "püüdmist". Usutavasti muutub ka Eestis MTÜde maine paremaks, kui kõik MTÜd saavad koondatud ühte registrisse ja aruandlus muutub neilegi kohustuslikuks.

Äripäev ei usu, et ettevõte ei taha selliselt alalt, nagu turism, kasumit teenida. Konverentsibüroo küll vaid vahendab teenust, kuid seda ei ole põhjust teha altruismist. Aga kui asutajad arvavad, et saavad ka niiviisi hakkama, siis parem ikka ära proovida, kui niisama käed rüpes istuda.

Eestisse rahvusvaheliste konverentside toomine on väga hea mõte, sest tegemist on suure äriga ja miks mitte selle tulusid ka Eestisse tõmmata, eriti kui turismivood on pisut kahanenud. Kõrvalseisja ja pealtvaataja roll ei tule kindlasti mitte kasuks.

Kahju, et see kõik on nii kaua aega võtnud. Idee hakkas arenema juba ammu, mäletatavasti juba millalgi 1990ndate algul. Siis loodi projekt, mille tegevuse tulemust kusagil näha ega tunda ei olnud. Nüüd jõuti siis MTÜni.

Õige aeg Eesti jalg rahvusvahelise konverentsiäri ukse vahele torgata oleks olnud ELiga liitumise aastal, mil värske liikmesriik oleks oma imago ühe osana saanud reklaamida ka meie konverentsivõimekust ja võimalusi.

See aeg magati maha ja meie lõunanaabrid lätlased on meist kaugele ette jõudnud. Neil valmib järgmisel aastal juba suur konverentsikeskus. Eestis midagi sellist pole ja see on otsene kahju meie majandusele: juba paar aastat tagasi ütlesid ettevõtjad, et üle miljardi krooni liigub seetõttu Eestist eemale. Saamata jääb tulu nii rentnikul, hotellidel, toitlustuskohtadel, kaubandusel jm.

Tegelikult pole vahet, kes ja mis vormis Eestit turundab, peaasi, et ta teeb seda tõhusalt.

Autor: ÄP