Energiadebatt tõi saali täis

Foorum oli esimene kolmeosalises sarjas, mille eesmärk on tuua kokku erinevad huvigrupid, et arutada läbi Eesti elektri- ja energiamajanduse tulevik. Aruteludest peaks kooruma 10-15 aasta arengusuunad, mida vahetuvad valitsused kohe muutma ei kiirustaks. Keset kallist tööpäeva kogunes saal rahvast täis.

"Tulemus peaks olema konsensuslikum kui täna," ütles foorumi avanud majandusminister Juhan Parts, kes rõhutas omalt poolt, et "mis iganes võimalike arengustsenaariumide juurde jõutakse, ei ole aktsepteeritavad otsused, mis vähendaksid Eesti julgeolekut".

Selle mõõtme tahab Eesti lisada ka täna Euroopa Liidu ülemkogul jätkuvasse ELi energiadebatti, mis on seni valdavalt keerelnud hinna, varustuskindluse ja keskkonnaprobleemide ümber. "Tahame tuua oma eripärad ELi otsustuslaudade peale," ütles Parts, pidades silmas Eesti huvi tõkestada elektrienergia importi kolmandatest riikidest, mis ei pea kliimaprobleemidele mõeldes kulutusi tegema.

Põlevkivil näeb minister edaspidigi olulist osa Eesti energiabilansis. "Praegu on põlevkivi meie tugevus. Selle viskamine prügikasti oleks rumalus," ütles Parts, kellele sekundeeris Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esindaja Ahti Puur. "Põlevkivi on õnnistus, mitte viletsus," ütles Puur, rõhutades samas, et elektri tootmise kõrval tuleb Eestil kaaluda ka põlevkivikeemia potentsiaali ning põlevkivist gaasi või kergemate kütteõlide tootmist. "Suund peab olema toodangu väärtustamisele," ütles Puur.

Eesti Energia juht Sandor Liive nõustus, et kui majanduslikult on kasulikum toota õli, siis ei pea tingimata tegema suuri investeeringuid uute põlevkivikatelde ehitamiseks, et suurendada elektri tootmist. Võib pikendada olemasolevate plokkide eluiga - 2016. aastast karmistuvad keskkonnanõuded ei nõua tingimata vanade plokkide sulgemist. Energiadebatis soovitas Liive Põhjala eeskuju, kus varustusprobleemile on lähenetud regionaalselt, naabermaade vajadusi ja võimalusi arvestades, erinevalt Lätist, mis pigem keskendub kitsalt oma vajaduste katmisele.

Roheliste esindaja Marek Strandbergi jaoks on aga Eesti Energia praegusel moel see "kõige ebaefektiivsem kütusekasutaja" ning "kõige saastavama" tootmisviisi esindaja. Strandbergi sõnul tuleks panustada tuuleparkidesse, uutele tehnoloogiatele ning ühenduste väljaehitamisele teiste riikidega, et ELi energia siseturg töötama hakkaks. Mõelda säästule näiteks hoonete puhul, kus riik võinuks koolimaju renoveerides juba head eeskuju anda. Võinuks, aga ei andnud. Paberi- ja metallitööstust, mis Eestisse oma tuumajaama nõuaks, ei ole.

Energia impordi osas jäädi enam-vähem üksmeelele, et praeguselt tasemelt ei peaks see suurenema. Või siis kaaluda, kuivõrd kasvaksid sellest võimalused Eesti mõjutamiseks, soovitas riigikogu liige Jüri Tamm. Ekspordi osas võttis Sandor Liive teema kokku nii, et kui Eesti tahab ise välismaalt elektrit importida, siis ei saa ka meie oma eksporti keelata. "Vabaturumajandus peab Eestile edu tooma ka energeetikas," ütles Liive.