Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sihitult valitsedes
Elu Eestis on muutunud liiga heaks, selles pole kahtlust. Eesti on nagu uljas 20ndates müügimees, kes paar aastat kõvasti pappi kokku ajanud, uue elustiiliga ära harjunud ja arvab nüüd, et nii jääbki. Tegelikult aga terendab ees juba töökoha kaotus, sest areng on seisma jäänud.
Just samamoodi käituvad praegu valitsus ja Tallinna linn. Ajal, kui peaks eelkõige tegelema riigi lähituleviku majandusarenguga ning jagama tulevikuplaanide osas rohkesti infot aina murelikumaks muutuvale rahvale, tunduvad kõige põletavamad probleemid olevat hoopis Vabadussamba püstitamine ja kasiinode leviku piiramine. See on PR-õpiku trikk: juhtida mingi üldemotsionaalse teemapüstitusega tähelepanu kõrvale tegelikelt, suurtelt ja valusatelt probleemidelt. Riigieelarve ähvardab sel aastal vähemalt miljardiga miinusesse jääda, Tallinna eelarvet ohustab samuti aeglasem laekumine.
Ma ei taha öelda, et kasiinosid pole Tallinnas üleliia või et Vabadussammast pole vaja. Praegu tuleb langetada keskmise valija jaoks ehk igavaid, aga riigi jaoks üliolulisi ja mõne langetaja jaoks ka enesekriitiliselt piinlikke otsuseid. Et hiljem poleks piinavalt valus valitsuses sihitult veedetud aastate pärast.