Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ansip: euroliit mõistab väikeriikide energiamuresid
"Ülemkogu kõige olulisemad otsused on seotud energia- ja kliimapaketiga," tõi Ansip välja peamised punktid. "Kõik meie esiletõstetud probleemid leidsid mõistmist ja isegi üks järgmistest ülemkogudest pühendatakse väikeste suletud turgudega riikide energiajulgeolekule."
Ansipi sõnul peab energiaturg küll 2013. aasta alguseks avatud olema. "Eesti Energia turg muutub turuks pärast seda, kui saab ehitatud teine Estlinki kaabel, mis ühendab Balti turgu Soomega, energiasild Leedu ja Poola vahel, ja oleks hea, kui ehitataks üks kaabel, mis ühendaks Rootsit Leedu või Lätiga."
Eestil on Venemaaga väga hea 1600 MW ühendus ja Soomega vaid 350 MW ühendus. Praegu on Eesti riigisisene maksimumtarbimine talvel 1600 megavatti.
"Aastal 2013-2015 võiks see olla 1900 MW. 350 MW on selle kõrval aga väga väike integreerituse aste," märkis Ansip.
Samas on tõstatatud küsimus, kas tohib odavat energiat importida riikidest, mis ei pea energia tootmiseks kvoote ostma.
Ansipi sõnul puuduvad praegu andmed Eesti kulutuste kohta Euroopa Liidu kliimapaketi tingimuste täitmiseks.
"ELis võiks tervikuna kliimapaketi rakendamine tähendada umbes 14-15% elektrihinna tõusu, mis iseenesest ei ole suur tõus nii pika aja peale," arvas ta.
Ansipi sõnul aga on energiaturu avanedes ette näha, et siinne hind ühtlustub Soome hindadega, mis tähendab, et suvel on elekter praegusest hinnast umbes poole võrra odavam, talvel aga kaks korda kallim.