Auruleke paiskab kasumi korstnasse

Suur osa praegu tootmishoonetes töös olevatest süsteemidest on aga üles ehitatud sääraselt, et põhirõhk on võimalikult hoogsal tootmisel, kokkuhoiule pole aga suuremat tähelepanu pööratud.

Aurusüsteemis on oluline roll kondensaadi eraldajal, mis piltlikult öeldes seab piiri auru ja kondensaadi süsteemile ning korraldab kondensaadi eraldumise. Selle seadme tööst oleneb auru ökonoomne kasutamine ja just selle seadme juurest tasub kõigepealt otsida ka kadude põhjust. Kusjuures kaugeltki alati ei pruugi leke olla silmaga nähtav või kõrvaga kuuldav. Nii võib rikkis kondensaadieraldaja lasta läbi nn süsteemisiseseid lekkeid.

Saku Õlletehases toimuvad pea kõik tootmises kasutavad kuumutusprotsessid auruga. "Virde keetmine, pesulahuste ettevalmistamine, kuuma vee ettevalmistus, pastöriseerimine jm," selgitab ettevõtte kommunikatsioonijuht Priit Põiklik.

"Kondensaadieraldite audit tehti meil paar aastat tagasi, et välja selgitada mittetöötavad kondensaadieraldid ning seejärel need korda teha," räägib Põiklik. "Rikkis kondensaadieraldid põhjustavad suurt energiakadu."

Aurusüsteemide kaardistamise ja kontrollimisega tegeleva ASi Filter müügijuht Bert Lõuke märgib, et aurusüsteemi töö mõjutab otseselt kulutusi energiale ja seeläbi tootmise tulemuslikkust.

"Sageli lastakse aur lihtsalt õhku lennata, aga see on otsene raiskamine," tõdeb Lõuke. "Aurusüsteemi tuleb vaadelda kui tervikut - tehniliselt heas seisukorras peavad olema nii katlad kui ka tootmine ehk siis auru tarbija."

Filtri tootejuht Enri Petrov märgib, et iga ettevõte saab statistiliste suhtarvude süsteemi abil ka ise hinnata energiakulu. Näiteks kindel suhtarv näitab, milline võiks olla firma optimaalne energiakulu tootmismahtu arvestades.

"Tootmisettevõtetel kuluvad energiale kopsakad summad, mistõttu isegi väiksena näivad lekked võivad panna prisked summad korstnasse lendama," selgitab Petrov. "Et firmades napib insenerimõtlemisega inimesi, siis ei osata probleeme teadvustadagi, ammugi midagi ette võtta."

Bert Lõuke on seda meelt, et üldiselt ei soovi ettevõtted avalikult välja näidata, kui nigel nende süsteem tegelikult on, mistõttu jäävad enamasti varju ka auditeerimise abil saavutatud kokkuhoiunumbrid.

Esimene samm suruõhu kokkuhoiu suunas on energiasäästlike kompressorite soetamine. Edasi tuleb korraldada suruõhu korrektne kasutamine. Hinnangute kohaselt kasutatakse efektiivselt ainult 20-60 protsenti suruõhust. Auditi käigus kogutud andmete alusel saab tuua välja sobivad lahendused, valida õiged süsteemielemendid ja juhtsüsteemi.

Audit avastab kadusid põhjustavad vead, olgu nendeks siis vale kompressorite komplekt, süsteemi jaoks liiga suured kompressorid, valesti hinnatud tarbimisvajadus või liiga kõrgest survest tingitud kunstlik tarbimine.

Rakvere lihatööstuse katlamajades on kasutusel aurukatlad. Kasutame tehnoloogilist auru tootmisseadmetes, samuti saame aurusüsteemi abil sooja vett ning toidame keskküttesüsteemi.

Auditi eesmärk oli teada saada, kuidas aur eri üksuste vahel jaguneb ning kui palju seda kasutatakse. Tahtsime saada baasandmed selle kohta, kuidas energiakulud jaotuvad. Auditi käigus teostati mõõdistamised erinevates trassi lõikudes. Arvesse võeti ka asjaolu, millal üks või teine seade auruga töötab ning kuidas näitajad sellele reageerivad. Kulude kokkuhoiust on vara rääkida, kuna auditi tulemusi peab täpsustama ja tegema lisamõõtmisi.