Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dollar närtsib, aga USA kaup odavam
Dollari laskumine suurtelt suusamägedelt jõudis Eestist vaadates üle sümboolse piiri: esmakordselt maksab USA dollar vähem kui kümme krooni. Samuti kukkus dollar üle saja jeeni joone. Mida me sellest järeldada võiks?
Äripäeva arvates tasub praegu rõõmustada firmadel, kes USAst tarbekaupu maale toovad. Ent ega eraisikudki kurvastama pea: on suurepärane aeg, et osta Ameerikast häid ja odavaid raamatuid, filme, mööblit, mobiiltelefone, ettevõtteid, poliitikuid... Isegi mõne Ameerika ettevõtte Eesti esindusele võib kursilangus lõppkokkuvõttes kasumit tuua.
Kui Ameerika autod ja Delli arvutid eestlastele odavad tunduvad, kasvab läbimüük.
Neil ettevõtetel, kelle äriplaan seisneb millegi Ühendriikidesse müümises, on meel mõistagi kurvem. Euroopa turg hakkab varsti USAst parem tunduma. Niisuguses olukorras tuleb Eestile suisa kasuks, et meil on Ameerikaga negatiivne kaubandusbilanss.
Tõsi, majanduses pole pilt kunagi nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Enamasti ajavad Eesti firmad Ühendriikidega asju mitte otse, vaid Euroopa kaudu. Näiteks tehakse allhankeid Euroopa firmadele, kes lõpptooted USAsse edasi müüvad. Seepärast on languse mõju suurem, kui siiani tundub.
Aktsiatesse puutub see kõik küll vähem, aktsiahindadesse on langus juba sisse arvestatud. See-eest aitab dollari langus toorainehindade tõusu mingil määral kompenseerida. Tõsi, mitte eriti palju: enamik tooraineid on kerkinud märksa kiiremini. Kui naftabarrel tõusis mõne aastaga 10 dollarilt 100ni, siis praeguse 10 asemel 100 krooni pole dollari eest küll kunagi antud. Aga raskel ajal on ka piskust abi.
Kütusetarbijaid aitab dollari allahindlus muidugi vaid seni, kuni naftat veel dollarites arvestatakse. Äripäevaski on ilmunud tuntud spekulandi ja filantroobi George Sorosi arvamus, et dollari positsioon maailmavaluutana muutub aina ebakindlamaks. Pärsia lahe ääres räägitakse oma ühisvaluuta loomisest ning Iraani president Ahmadinejad ähvardab arveldustes eurole üle minna.
Kõige põnevam küsimus on loomulikult, kas langus jätkub või pöördub peagi tõusuks. Mõne pessimisti meelest dollar enam jalule ei tõuse, maailmamajanduse vereringe uuteks libledeks saavad euro ja jeen. Teiste arvates lõpeb langus varsti ning nüüd on viimane aeg seda ära kasutada.
Tõenäoliselt peab dollar küll omal jõul hakkama saama, sest USA keskpank pole juba üle tosina aasta dollari tugevdamiseks sekkunud ega ilmuta praegugi sellist soovi. Ent mis täpselt edasi saab, näitab ikkagi aeg.
Autor: ÄP