Merko teatab jagunemise kava aprillis

Artikkel

- Uudised
- 17. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Merko teatab jagunemise kava aprillis
"Kuna ettevõtte jaotamise kohta ei ole täpsemalt midagi veel öeldud, siis jään siinkohal ka vastuse võlgu," kommenteeris LHV analüütik Sten Pisang, millist mõju ikkagi avaldab Merko Ehituse ettevõtte jaotamise plaan aktsionärile, eelkõige just väikeaktsionärile.
"Ootan huviga, kuidas jaotumine aset leiab ning kui vastav informatsioon avalikustatakse, saan ka lähemalt kommenteerida," ütles Pisang.
Pisang tahtis toonitada, et kellegi karistamisest on täna selgelt liiga vara rääkida, sest esialgu on kogu asi ainult kahtlustustes. "Samas, kui kahtlustused ja nende kajastamine hakkasid Merko igapäevatööd ja põhitegevust juba nii oluliselt mõjutama, siis usun, et restruktureerimine iseenesest on arukas otsus," märkis analüütik.
Aktsia hinnale mõju avaldamise kohta ütles Pisang, et tuleviku osas on palju määramatust ning see on ka aktsionäridele hirmu naha vahele süstinud ja aktsiahinna alla toonud.
Finantsinspektsioon juhatuse liige Kilvar Kessler vastas küsimusele, millist mõju avaldab aktsionärile Merko Ehituse ettevõtte jaotamine, et praegu on vara hinnata, kas emitendi ehk Merko Ehituse jagunemine tähendab või sisaldab aktsionäride õiguste rikkumist, kuna avaldatud ei ole täpset jagunemise kava.
Kes jäävad eraldatava ettevõtte omanikeks, sõltub Kessleri sõnul täpsest jagunemise struktuurist, mida veel avaldatud ei ole.
"Iga börsiemitent ja tema aktsionärid on vabad otsustama ettevõtte või osaluse võõrandamise, ühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise üle tingimusel, et see on läbipaistev, st investorile aegsasti arusaadav ja ei kahjusta aktsionäride õigusi," rõhutas Kessler. "Iga investor on vaba oma raha käsutama ja peab ise hindama, kas investeerimise objekt on talle mõistetav."
Lisaks selgitas Kessler, et finantsinspektsioon üldiselt ei sekku õigus- ja korrapärase väärtpaberituru toimimisse, kuid seirab tähelepanelikult seal toimuvat. "Inspektsioon sekkub, kui ilmneb õigusrikkumine või selge oht taolise õigusrikkumise aset leidmiseks," olid tema sõnad.
Olemasolev info on väga napp seisukoha andmiseks, kuid seni avaldatu põhjal tuleb möönda, et raske on näha, millist olulist õiguslikku efekti võiks jagunemine anda.
Eraldi küsimus on lahenduse mõju ettevõtte kuvandile. Peamine väärtus õiguslikust aspektist võib seisneda selles, et juhul kui kohus peaks ettevõtte suhtes tegema süüdimõistva otsuse, siis on tõenäoline, et see tehakse üksnes ASi Merko Ehitus suhtes, mitte omandava ühingu suhtes, kellele ettevõtte põhitegevus üle anti. Otseste rahaliste kohustuste osas efekt puudub, sest jagunemisel osalejad vastutavad seniste kohustuste eest solidaarselt.
Rahaline efekt võib tekkida piiratud isikute ringile olukorras, kus maadevahetuse kriminaalasjaga seotud ettevõttesse jäetakse 300 miljonit krooni ja potentsiaalsed kahjunõuded ning vastava ettevõtte aktsionärideks jääb kitsas ring isikuid.
Kui 300 miljonit krooni tegelikult ära ei kasutata (mis on mingis ulatuses tõenäoline) või kui õnnestub realiseerida mingeid kahjunõudeid, võib esmapilgul ebaatraktiivsena tundunud kahtlustatavaks olevast äriühingust saada ühing, millele on arvestatavas koguses vaba raha ja millel ei ole olulisi kohustusi.
Autor: Virge Lahe
Hetkel kuum