Ehitusbuumi jätkab lappimise hiilgeaeg

"Juba kuu pärast hakkas vundamendil krohv pudenema, välistrepile jäeti pool vundamenti tegemata, rääkimata vildakalt käivatest siseustest," teatab nördinult Valingul asuva renoveeritud eramu omanik Mart Ilves. Lisaks laialivalguvale välistrepile on põrand terrassi ukse juures alla vajunud. Maja ehitanud Grigori-nimeline ehitusmees on ühes firmaga aga kadunud.

"Nelja-viie aasta pärast saavad väikefirmad ja FIEd kinnisvarakülades kõvasti tööd," usub ehitusmees ja FIE Aare Traks, kes peab sealsete hoonete üheks levinumaks veaks vundamendi puudulikku või olematut niiskustõket. Tihti on vaevalt paari päeva vanusele betoonpõrandale hakatud ehitama müüri või on laotud müürikive suvelgi ülempiiriks oleva viie rea asemel talvel korraga üle kuue rea. Tulemusena hakkab põrand pragunema, müür ära vajuma. "Ei saa ju hüpata üle tehnoloogiliste võimaluste," peab ta arutut kiirustamist vigade üheks põhjuseks.

Teisalt on tema sõnul vigade põhjus ka koonerdavas kliendis, kes maja metallkarkassi asemel tahtis kolm korda odavamat puitkarkassi ja nüüd imestab, et kipsplaadi liidetes on praod. Puit jääbki ju liigutama. Vigade peapõhjuseks peab ta tõsiasja, et Eesti ehitustöötajatest on ligi 40 protsenti oskamatud.

Torude ja küttesüsteemide müügi ning paigaldusega tegeleva Toru-Jüri OÜ Tallinna osakonna montaaži juhataja Peeter Saks näeb uut tööpõldu just buumiaegsete kesküttesüsteemide ümbertegemises. Eriti tõusvate küttehindade mõjul tahetakse niigi ebaratsionaalseid süsteeme säästlikumaks teha. Kui kortermajadel on süsteemi tasakaalustamata jätmisest osa kortereid külmad, osa kuumad, siis eramutes on ka segi aetud peale- ja tagasijookse kuni küttevee laskmiseni kastmiskraani. Rääkimata uhiuue maja omanikule vana katla pähemäärimisest.

Vahel on kütteprojektides tehtud arvestusi mitte ruumide mahu, vaid pindala järgi, mis jätabki nelja-viie meetri kõrgused ruumid jahedaks. "Usutakse tavaliselt inimest, kel ilus jutt suus ja lips ees, kuid teeb lapsikuid projekte," ohkab ta.

Ehitusekspert Eduard Sepp aga näeb vigade parandamisel takistusi puudulikes ehituslepingutes. Kui kaheaastase garantii jooksul saab veel midagi tehtud, siis hiljem on ehitajalt raske midagi nõuda, kuna lepingus pole konkreetseid ehitussoove fikseeritud.

Kokkuhoid täpse lepingu arvel maksab nüüd kätte: kõik parandused on kui uued tööd. Ehitusfirmad saavad vigade paranduste põhjal jälle tööd juurde.

Probleemne on kogu ehitustsükkel alates maja projekteerimisest kuni selle tarbijale üleandmiseni välja. Ehitaja ei järgi alati täpselt projekti nõudeid. Esineb ka juhtumeid, kus ettenähtud ehitusmaterjalide asemel kasutatakse ebakvaliteetsemaid.

Tihti on osapoolte vahel sõlmitud töövõtulepingud pealiskaudsed ning koostatud sõna otseses mõttes kirjaoskamatult. Paljudel juhtudel muudetakse lepingut või tehakse ehitusel mitmesuguseid lepinguväliseid ehitustöid osapoolte suulisel kokkuleppel. Enamikul juhtudest on ehitustööde kvaliteet madal ja ehitajate lepingudistsipliin nõrk.

Kui 2006. aastal laekus 141 kaebust, millest 94 olid seotud uste-akendega, siis 2007. aastal oli 140 kaebusest uste-akendega seotud 91.

Põhiliselt tuleks kõik kvaliteediprobleemid ennetada juba ehitajaga lepingut sõlmides nii, et seal oleks kõik täpselt kirjas.

Iga maja ehitamisel peab tegema omaniku järelevalvet. Kuna kinnisvaraarendaja ei suuda seda tihti ise teha, tuleb selleks keegi palgata. Ehitajale jääb alati kohustus garantiiajal hoonet remontida. Üldiselt meieni tavalised kvaliteedijuhtumid ei jõua - see on rohkem tarbijakaitse rida.

Meie puutume kokku äärmuslike juhtumitega. Jälgime ehitusprojekte ning oleme kokku puutunud ehitajatega, kes ei taha oma vigu parandada.