Lapi ja ämbriga koristaja viibib objektil moodsast koristajast kauem

Artikkel

- Uudised
- Ketlin Priilinn
- 18. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lapi ja ämbriga koristaja viibib objektil moodsast koristajast kauem
"Suurtele kinnisvarahaldajatele, näiteks pankadele, võib iganenud koristustehnika tuua igal aastal üle miljoni krooni kahju," väidab ISS Eesti ASi teenindusjuht Marianne Frolov.
Lisaks pidavat vee, lapi ja ämbri meetodil koristamine tooma 200 koristajaga puhastusfirmale aastas ligi viis miljonit krooni lisakulu. "Nii kuluks igas tunnis vee tassimisele 28 minutit, aastas kulub vee tassimisele ühel koristajal 425 tundi ehk 53 päeva," selgitab ta. Nii kogunebki viie miljoni kroonini ulatuv kahju.
Frolovi kinnitusel on 200 koristajaga firmas kahju 5,1 miljonit krooni aastas. "Kui teil on koristada 1000 ruutmeetrit ja seda tehakse iga päev kokku kümne tunni vältel, siis on kulu üle 100 000 krooni aastas," on ta veendunud. Tema sõnul peaks koristusmeetodi õige valik aitama säästa vett ja kasutatavat keemiat.
"Puhast loogikat kasutades on meie jaoks lausa ilmvõimatu kulutada sellist raha aastas koristusvahenditele," vaidleb vastu põhiliselt koduabilise teenust osutava Tallinna Koristusteenuse OÜ juhataja Eve-Mai Tsupsmann.
Juba firmat alustades tegi firma korraliku investeeringu oma koristusvahenditesse ning jooksvad kulutused sellistesse summadesse küll kuidagi ei küündi. Tema tõdemusel tegutsevad lapi ja ämbri meetodil tänapäeval ainult nn tädid tänavalt, keda lehekuulutuse peale on üsna kerge leida.
Tondi Puhastustööd OÜ personalijuht Aivi Porr leiab, et põhimõtteliselt on ISS Eestil õigus. Koristustööde kahe suurima kuluna nimetab ta tööjõudu ning töövahendeid.
Lisanduvad koristustööde tegemiseks ostetud teenused ja laias laastus töö juhtimise kulud. Tööjõukulusid omakorda mõjutab suuresti puhastamiseks kasutatav meetod, töövahendid ning abiaeg, mis kulub näiteks moppide pesemiseks ja vee tassimiseks.
"Ehk lihtsamalt öeldes - mida vähem aega läheb koristajal objekti koristamiseks, seda odavam kliendile. Koristaja aega aitavad tänapäevased mopid ja tehnikad ka kordades kokku hoida," väidab ta.
Esmapilgul tühisena tunduv aeg ämbrisse vee laskmiseks ja uuesti vee vahetamine on Porri sõnul tegelikult piisavalt suur ajakulu, mis suurte klientide puhul nagu Hansapank ja Stockmann võib tõesti tähendada sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvat kulu.
Lapi ja ämbri süsteemil võib n-ö abiaeg, kus tegeletakse ettevalmistusega, tööajast moodustada 25-50 protsenti. Moodsate vahendite ja töövõtetega on abiaeg võimalik viia 5-10 protsendini. Samuti on tema sõnul pinnakattematerjalide eluiga õigete vahendite kasutamise korral pikem.
Kvaliteetne koristusteenus on nüüd büroodes juba laialt levinud.
Sellist lapi ja ämbri meetodil koristamist võib esineda pigem väiksemates kortermajades, kus on nõrk ühistu juhtimine ja kus püütakse kõike ise teha. Kokkuvõttes läheb see lapi ja ämbri variant kindlasti kallimaks kui palgata professionaalid. Muidugi iseasi, kas see vahe just kordades mõõdetav on.
Hansapank on korraldanud oma objektide koristamise erinevate koostööpartnerite abil. Konkursside tulemusena oleme lepingud sõlminud paari erineva koristusfirmaga, kes kasutavad moodsaid vahendeid ja koristusvõtteid.
Kui väita, et Hansapank võiks kaotada miljoni, siis oleme vastupidiselt selle tulemusena ja õigete võtete kasutamisega juba aastaid pigem kokku hoidnud.
Hetkel kuum