Saviliiva korterid tehakse kiirelt rahaks

Artikkel

- Uudised
- Lemmi Kann
- 18. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saviliiva korterid tehakse kiirelt rahaks
Lühikese ajaga on kinnisvaraportaalidesse ilmunud kümmekond kuulutust, milles pakutakse müüa skandaalse Saviliiva korteriloosiga saadud vastvalminud kortereid ja maju.
Nagu mitmed keskerakondliku linnavalitsuse käivitatud Saviliiva projekti korteriloosis osalenutest juba 2006. aasta sügisel ütlesid, ei ajendanud neid loosis osalema mitte vajadus elamispinna järele, vaid pigem sülle kukkunud kingitus linnavalitsuselt - pakkumine, millest oleks rumal keelduda ning mis mahamüümise korral soliidset vaheltkasu tõotas.
Koos kinnisvarahindade langemisega on Saviliiva elamispindade müügist loodetav kasum küll väiksemaks muutunud, kuid keskmiselt 350 000kroonise kingitusega linnavalitsuselt võib siiski arvestada. Kuulutustes küsitakse ruutmeetri eest 25 000-31 000 krooni.
"Algusest peale oli mõte see korter kas müüki panna või üürile anda," rääkis veebruari alguses oma ühetoalise Saviliiva korteri müüki pannud noor pereisa. Tema jaoks poleks loosivõiduna saadud korter elamistingimusi parandanud. Küll aga aitab selle müügist saadav kasum nüüd suurema elamise soetamist finantseerida.
Teine müügikuulutuse üles pannutest tunnistas, et alguses oli küll mõte Saviliiva kahetoalisse korterisse elama minna, kuid kaks aastat on piisavalt pikk aeg selleks, et plaanid muutuksid.
"Praegu saaks selle raha eest juba maja peale mõelda. Nüüd on hinnad nii palju alla tulnud ja turul on päris palju soodsate hindadega krunte müügis," ütles ta. Krunt ongi juba ära ostetud ning Saviliiva korteri müügist tahab mees senised kulutused tasa teha.
Lepingu järgi on Tallinna linnal Saviliiva korterite peale eelisostuõigus.
Ühe korterimüüja sõnul oli linnavalitsuse reageering tema korteri müügisoovist kuuldes enam kui leige. "Helistasin sinna ja ütlesin, et tahan müüa. Praegu neid see küll ei huvitanud. Öeldi, et kui leiad ostja, peab temaga linnavalitsusse minema ja nad vormistavad ostuõiguse ümber," rääkis ta ja lisas, et sellist muljet, et linn eelisostuõigust kasutada plaaniks, talle ei jäänud.
Saviliiva projekti eest vastutanud abilinnapea Taavi Aasa jaoks tulid kinnisvaraportaalides rippuvad Saviliiva korterite ja majade müügikuulutused üllatusena. "Me ei ole eelisostuõiguse kasutamist absoluutselt arutanud. Kas seda tehakse, ma parem ei hakka spekuleerima. See tahab läbimõtlemist saada," ütles Aas.
"Praeguses olukorras ei suuda kõik hakkama saada nii, nagu alguses lootsid, on oma võimekust üle hinnanud ning pank ei ole pidanud võimalikuks neid rahastada," lisas Aas.
Toona ajas lootus linnalt õnnemängu teel odavalt korter saada paljud noored panka, et korteriloosis osalemise sissemakseks raha saada. Neile, kellele loosiõnn ei naeratanud, jäi pihku kasutuks osutunud pangalaen koos intressidega, mida korterist ilmajäänud ise koolirahaks nimetasid.
Merko Ehitus, kes Tallinnaga sõlmitud hoonestusõiguse lepingu alusel Saviliiva majad ehitab ning elanikega lepingud sõlmib, on seni saanud üheksa loosivõitja avalduse sooviga elamispinnast loobuda. Merkol on nüüd õigus need turuhinnaga edasi müüa. Seni pole ükski "tagastatud" korter veel kaubaks läinud.
Kui 2006. aasta lõpus ütles abilinnapea Taavi Aas Äripäevale, et Saviliiva projekt on end täielikult õigustanud ning oma eesmärki täitnud, siis nüüd on abilinna oma hinnangutes mõnevõrra tagasihoidlikum.
Kas see, et Saviliiva korterid vahetult pärast valmimist kohe müüki pandi, tuleb Teile üllatusena?
Nii ja naa.
Praeguseks on hinnad muutunud. Isegi, kui neid kortereid ja maju seal müüakse, ega seal spekuleerimise kohta enam ei ole.
Midagi sealt vahelt ju teenida saab, aga tuleb arvestada seda, et vastavalt seadusele tuleb teenitud kasumi pealt maksta ka tulumaksu. Kui keegi selle mõttega Saviliiva pinna sai, siis ta peab sellega arvestama.
Millise hinnangu nüüd tagantjärele Saviliiva projektile selles valguses ise annate?
Ma saan siin välja öelda oma isikliku seisukoha - linn vajab munitsipaalpindu, aga selliseid, mis on linna omad.
Nii et Saviliiva ei täitnud kõige paremini eesmärki?
Sellesse projekti oli algusest peale sisse programmeeritud oht, et turul võivad toimuda muutused, hinnarisk oli sinna sisse kodeeritud.
Pooldan skeemi, kus hinnariski ei oleks. Need oleks jätkuvalt linna enda pinnad ja linn annab neid välja neile, kelle puhul ta näeb, et neid on vaja abistada.
Tookord olite Te ise selle projekti tulihingeline kaitsja?
Nende hulgas, kes need pinnad said, oli ju ka inimesi, kes abi vajasid.
Ma ei taha ka seda öelda, et Saviliiva on kuidagi kasutu või kahjulik projekt.
See on järjekordne Keskerakonna populistlik ja kallis poliitiline meede Tallinna linna elanike rahakoti arvel. Kõik poliitilised algatused maksavad midagi, aga Saviliiva hind oli eriti kõrge.
Nagu siis selgus, oli ligi pooltel Savilinna elamispinna saajatest kinnisvara olemas. Piisab ühest tõestatud müügijuhtumist, et heita sellele projektile varju.
IRL oli ja on seisukohal, et Taavi Aas, abilinnapea, kes selle projekti eest vastutab, on kohustatud linna huvide eest väga jäigalt seisma, müüdavad objektid linnale tagasi nõudma ja andma eelisostuõiguse inimestele, kes seda abi tõesti vajavad. Esitasin selle nõudmise juba ka siis ja nõudsin Aasalt neid kortereid teatud juriidilise skeemiga linnale tagasi. Aga seda ei tehtud.
Hetkel kuum