Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viik: paberleht jääb reklaamist kõrvale
"Eesti infoühiskond ei ole aastaks 2018 iseseisev fenomen," arvab Viik. Kuna juba praegu lisandub uusi kasutajaid eriti arenguriikides, ei ole kümne aasta pärast internet enam Euroopa ega Põhja-Ameerika, vaid Aasia nägu.
Viigi meelest on tasuta suhtlust võimaldav tehnika nagu Skype kümne aasta pärast levinud mobiilseadmetele. Kasutada on seda lihtne: vanem põlv peab isekeskis ja lastelastega ühendust just sel moel.
Kümne aastaga jõuab televisioon ja multimeedia Viigi sõnul oma levi internetti kolida. "Primaarne turunduskanal on internet. Paberlehed on veel olemas, kuid ei mängi reklaamis enam erilist rolli."
Viigi arvates on lähiaastail parim aeg teist kõrgharidust omandada. "Küllap mõeldakse selleks ajaks mingi lahe seadusemuudatus välja, millega ajatatakse päevases õppevormis õppimise ajaks riigi toel kinnisvaralaen," ütles Viik. Mida õppima asuda, sõltub sellest, kas meie majandus jätkuvalt kreekastub või lõunasoomestub. Vastavalt tuleks õppida tehnoloogiaoskustega teenindajaks või teenindusoskustega tehnoloogiks.
Tehnokratt Peeter Marvet ütles Viigi visiooni kommenteerides, et usub samuti, et Eesti edu sõltub haridusest. "Kõik sõltub sellest, kuidas me oma inimesi õpetame ja kuidas nad õpivad," selgitas Marvet. "Sellest sõltub ennustuste realiseerimise määr. Praegu võib öelda, et enamik inimesi kasutab arvutit nagu Viik ja Marvet aastal 1998. Öelda aastal 2018, et inimesed kasutavad arvutit nagu Viik ja Marvet praegu, pole see, kuhu tahame jõuda."
Internet on kümne aasta pärast kindlasti teistsugune kui praegu.
Paika on loksunud reeglid, mida tohib, mida ei tohi, milliseid standardeid kasutatakse.
Keegi ei kisa - nagu paar aastat tagasi -, et kui sind ei ole internetis, siis ei ole sind olemas, nüüd on paljud nendest kisajatest pankrotis, sest panustati üle. Internet muutub nii loomulikuks, nagu praegu on näiteks diiselmootor.
Anonüümsus kaob. Kümne aasta pärast võidakse küll kirjutada pseudonüümi all, kuid väljaanded saavad isikuid lihtsalt tuvastada.
See kindlasti distsiplineerib ja toob välja inimeste loomingulisuse, mis seni ei pääse löögile.