Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kevad kodus ja kirikus

Kevadpühal ehk esimesel ülestõusmispühal ootab Eesti Vabaõhumuuseum mune värvima ja lindudele pesakaste meisterdama. Avatud on kevadised matka- ja orienteerumisrajad, saab pühademuusikat kuulata, loodusfilme vaadata ja niisama kevade saabumist nautida.

Mune värvitakse suures pajas perenaise Karini juhendamisel Sassi-Jaani talu suveköögis. Ja seda ikka nii, nagu vanasti tehti - looduslike vahenditega. Appi võetakse sibulakoored, kaseviha lehed, sammal, tanguterad ja lõngad, isegi pitsid. Sel ajal, kui munad pajas keevad, saab osaleda erinevates mängudes, nagu munaveeretamine, munakorjamine, munaloopimine ja muna lusikal kandmine.

Kuie koolimajas toimuvad perenaise Maie eestvedamisel munakoksimise turniirid.

Samuti on Kuie koolimajas kaunima pühademuna konkurss. Osaleda saavad kõik, kes on kodust värvitud muna kaasa võtnud või selle värvimisega äsja muuseumis valmis saanud.

Kõige kaunim pühademuna kuulutatakse välja kell 15 Kolu kõrtsis.

Sepa talus saab koos peremees Mihkliga lindudele pesakaste meisterdada või koduseks tegutsemiseks hüva nõu ja õpetust saada. Valmismeisterdatud pesakasti võib muuseumis üles panna või koju kaasa võtta.

Avatud on kevadine matkarada. Raja läbimiseks saab kassast matkakaardi. Tee pealt leiab vahvaid mõistatusi. Need tuleb ära arvata ja vastused pöördel olevasse ristsõnasse kirjutada. Kõigi raja läbinute ja õigesti vastanute vahel loostakse kell 15 Kolu kõrtsis välja auhind.

Härjapea talus õpitakse kauneid paelu ja vöösid punuma. Kes tahab, võib omatehtud paelaga kiike ehtima minna. On ju lihavõtted ka kiigepühad. Kiikumine pidavat keha kerge hoidma ja kihulased terveks suveks eemale peletama.

Sutlepa kabelis esitavad Eve ja Hanno Padar vaimulikku rahvamuusikat.

Kolu kõrtsis saab jalga puhata, mõnusalt keha kinnitada ja Rein Marani linnufilme vaadata. Ja nii nagu ikka, saab muuseumis ka hobuvankriga sõita.

Kristlikus maailmas on tavaks alustada ülestõusmispüha pühitsemist juba vaiksel laupäeval pärast päikese loojumist.

Ülestõusmispüha kontserdil Johann Sebastian Bachi loomingust Pärnus ja Tallinnas esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning solistid Maarja Kukk, Iris Oja, Mati Turi ja Uku Joller.

Dirigeerib hollandi dirigent Daniel Reuss, kes on alates 2008. aasta septembrist Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstiline juht ja peadirigent.

Kantaadiga "Mul oli palju hingevalu" meenutatakse Kristuse kannatust ja ristisurma. See kantaat kuulub Bachi silmapaistvamate noorpõlveteoste hulka, ilmutades helilooja meisterlikkust ja hämmastavat tehnilist virtuoossust.

Kantaadi viimane koor muutub ülestõusmise juubelduseks ja kulmineerub "Ülestõusmisoratooriumiga".

Kuulajate ees rullub lahti Jeesuse ülestõusmislugu: naised ruttavad hauale ja avastavad, et see on tühi ning ruttavad jagama oma rõõmu teiste jüngritega. Oratoorium lõpeb ülistuskooriga ülestõusnud Issandale.

22. märtsi hilisõhtul saab Tallinnas Jaani kirikus kuulata lihavõttekontserti, kus astub üles Tallinna kammerorkester Andres Mustoneni dirigeerimisel. Solistid tšellist Ramon Jaffe, tšellist Iisraelist ja Mika Väyrynen (bajaan) Soomest.

Ettekandele tulevad Joseph Haydni "Seitse sõna ristil" keelpillidele ja Sofia Gubaidulina "Seitse sõna ristil". See on kannatusnädala muusika, kus kaks maailma, kaks ajastut esitavad oma nägemuse Kristuse viimastest sõnadest.

Dirigent Andres Mustoneni ideena kantakse seitse teose osa ette vaheldumisi, alustades alati Haydnist. Nii on vahetult kõrvuti kaks helikeelt: Haydni rangelt klassikaline aga väga helge ja Gubaidulina üliekspressiivne, atraktiivne, väga kannatav, inimlike läbielamiste kaudu teemat eksponeeriv.

Esimesel ja teisel ülestõusmispühal saab Tallinnas Jaani kirikus ja Pärnus Eliisabeti kirikus nautida ka Maire Eliste laulustuudio laste helget ja hella muusikat kavas "Hingedemaa kellad".

Piret Rips on valinud oma lauludele tekstid eesti luuletajatelt Ernst Ennolt, Anna Haavalt, Heiki Vilepilt, Peeter Singilt ja Leelo Tunglalt. "Tegu oli väga ilusa muusikaga. Kohe niivõrd, et tekib tahtmine sõna "ilus" suurte tähtedega kirjutada," on kirjas ajakirjas "Muusika" läinud aasta detsembris ilmunud kontserdiarvustuses.