Kindlasti... võib-olla üks hea film tunnetest

Linaloo sisuks on valikute tegemine, mõneti ka tööalases plaanis, kuid eelkõige isiklikus. Kuna raamjutustuse filmisüžeele moodustab ühe mingil põhjusel lörri läinud suhte lahutamise teema, on luubi all armastus ning selle tekkimise ja kadumise erinevad kombinatsioonid.

Lähisuhteprobleemide käes vaevlevad vaatajad, kes ei tea, kuidas omi armumisi ja kooseluvalikuid ohjata, saavad filmist peatäie mõtlemisainet. Ülejäänute jaoks on vaatamisaeg lihtsalt romantilise maiguga kahetunniline meelelahutus, mis köidab huvitavalt esitatud süžeeliinidega.

On hetki, kus film võtab roosamast roosa varjundi, kuid pigem tekitab see muretut meeleolu, kui ülepakutuse tunnet. Õnneks on "Kindlasti... võib-ollal" lisaks romantikapuhangutele ka sisu. Pisukese roosamanna võib aga ju filmile andestada nutikate mõtete eest, mis selle vaatamise käigus pähe poevad.

See pole film, mis sarnaselt mitme teise romantiliseks komöödiaks liigitatud analoogiga otsast otsani läbi paistab nagu tühi koridor. Happy end jääb selles filmis kuni viimase tegevuskäänakuni varjatuks. Kuigi kõik peategelased on juba algusest peale tegevuses olemas, ei oska vaataja kuni lõpuni aimata, kui olulist rolli neist keegi lõppkokkuvõttes mängib.

Filmi neli peategelast on haruldased kohanejad. Ikka ja jälle kohtuvad puhtjuhuslikult samad inimesed ning kunagised aastatetagused armulood arenevad edasi, vaatamata sellele, et kohtumisperioodide vahele jäävad kooselud erinevates kombinatsioonides ning mängu lisanduvad ka lapsed. Kulub üüratu aeg, enne kui lõplikud veendumused tekivad, kes kellega sobib.

Asjad ei muutu aja jooksul selgemaks. Armumisi ja lahkuminekuid on terve film täis. Kihlasõrmustega vehkimist ja pisaraid silmanurkades jagub. Uutel kohtumistel on varuks vaid teistsugune taustsüsteem, mille sees mõni otsus ehk kergemini tehtav on kui varem.

Pärisellu ei saa muidugi filmis toimivat imelihtsat suhete alustamist ning lõpetamist üle kanda, kuid ülesande teostatavus, kuidas tingimuste muutudes oma ideaale ümber kohandada ja asju uuenenud vaatenurga alt näha osata, peaks filmilinalt suhteliselt helge sõnumina igale vaatajale kohale jõudma. Konkreetseid näpunäiteid film küll ei jaga, kuid humoorikas ja lihtsustatud vormis esitatud linalugu võib vaataja isiklikke suhtepuntraid hetkeks heledamas valguses paista lasta. Tähtis on armastusest mitte kramplikult kahe käega kinni hoida vaid oodata, kuni see ise su mõnes valutumas vormis leiab. Ehk kulub selleks aastaid, aga küll see aeg lõpuks kätte jõuab. Kindlasti... võib-olla.