Tudengite sõnavõtt liialt passiivne

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje, Estonian Business Schooli tegevjuht Peeter Kross ja Eesti Kunstiakadeemia prorektor Andres Tali hindavad üliõpilasesinduste (ÜE) rolli ülikoolielu edendamisel väga suureks.

"Normaalset ülikooli ei ole oleks nende sõnul võimalik ilma tudengite kaasabita üldse ette kujutadagi. Vast ainult

e-ülikoolides, kus üliõpilased suhtlevad ülikooliga interneti vahendusel, ei oma üliõpilasesindusel erilist rolli," leiab Kross.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi arvates peaks ÜE olema ülikooli juhtkonna võrdväärne partner ning esindama üliõpilaskonna kui terviku huve.

Siinkohal tekib aga paratamatult küsimus, kelle huve nad tegelikult esindavad, kui Klaasi sõnul osaleb näiteks Tartu Ülikooli esinduse valimistel kõigest 7-15 protsenti kogu ülikooli üliõpilaskonnast. Suuremale osale tudengeist ei lähe teema üldse korda.

Klaas toob üliõpilasesinduste juures välja ka teise probleemi - nimelt vahetuvad esindused liiga kiiresti, igal aastal. "Et üliõpilasi puudutavates küsimustes edukalt kaasa rääkida, peab olema antud valdkonnas pädev. Nii lühikese ajaga on seda raske saavutada," leiab ta.

Selge on ka see, et üliõpilaste hääl võiks olla veelgi kuuldavam. Klaasi sõnul peaksid tudengid õppekavade koostamise osas praegusest agaramalt kaasa rääkima ning toppima oma nina heas mõttes rohkem ka muudesse üliõpilasi puudutavatesse valdkondadesse.

Eesti Kunstiakadeemia esindaja Tali leiab, et üliõpilasesindajate seas võiks olla rohkem aktiivsust oma sõna kuuldavale toomises ühiskonnas tervikuna. ÜEdel kui koolide tudengkonna esindajatel on õigus ja mõneti ka kohustus rääkida kaasa kõiges, mis puudutab üliõpilasi ja nende heaolu.

Kitsaskohtadest ja tudengkonna üldisest vähesest huvist hoolimata on koolid ÜEde ettepanekul siiski nii mõndagi olulist ette võtnud. Näiteks on alustatud üliõpilasmaja projekti ning karjääriteenistust TTÜs, tudengilehe väljaandmist, sporditegevuste korraldamist ja kammerkoori juhtimist EBSis.

Ka laia kõlapinda leidnud ühiselamute küsimust leidis tänu ÜEde aktiivsele pealekäimisele lahenduse.

Ka üliõpilasesindajad ise leiavad, et tudengitel võiks nii mõneski valdkonnas rohkem hääleõigust olla. Tallinna Tehnikaülikooli ÜE juhatuse esimehe Oliver Kallase sõnul võiks tudengid olla rohkem kaasatud kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelistumise küsimustes.

"Üha rohkem valitakse õpingute jätkamiseks välisülikoole. TTÜ peab olema lisaks kohalikele tudengitele atraktiivne õppeasutus oma õppekvaliteedi ja laiade võimaluste poolest ka välistudengitele," leiab ta.

Tartu Ülikooli ÜE teabejuhi Marju Himma sõnul tuleks üliõpilasesindustel keskenduda aga rohkem üliõpilaste õigustele. Tema sõnul ei tea näiteks keskmine tudeng, kust tuleb tema õppetoetus.

Himma näebki siinkohal üliõpilasesinduste rolli teavitajana. Esmalt tuletades üliõpilastele meelde, mis on nende kohustused kodanikuna ning teisalt panna tudengeid mõtlema ja tegutsema omaenda huvides.

EBSi üliõpilasesinduse juhatuse aseesimees Grete Mägi leiab, et üliõpilaskonnad peaksid kõige muu kõrval panustama üha rohkem ka riigi üldise noorsoopoliitika kujundamisse.

Mägi sõnul peaks veelgi aktiivsemalt tegelema ka Eesti ja Euroopa haridusmaastikul toimuva tutvustamisega nii üliõpilastele kui ka koolide juhtkondadele.

Mulle tundub, et üliõpilasesinduste osakaal hariduspoliitikas üha kasvab.

Näib, et aina rohkem on igasuguseid kitsakohti ülikoolides, mida on üliõpilasesindused esile tõstavad ning millega ka tegelevad. Minu meelest töötavad nad väga reaalselt ja jõuliselt üliõpilaste õigusi ja soove kaitstes. Vähemalt mina olen tajunud nende olemasolu ja vajalikkust ülikoolide ja tudengite jaoks.

Näiteks on hakatud tänu üliõpilaseinduste jõulisele pealehakkamisele remontima ühiselamuid ja tegelema ka õppetoetuste probleemidega.

Kõige rohkem peakski tähelepanu pöörama õppemaksu küsimustele. Mulle tundub, et see on kõige otsesemalt just nende võimuses. Samuti on praegu väga arusaamatu õppetoetuste süsteem, mida väga vähesed saavad. Ma loodan, et lähima aja jooksul võetakse ka sellega seoses midagi arukat ette.

Ma ei ole eriti kursis sellega, kuidas tegutsevad üliõpilasesindused teistes ülikoolides, ent EBSi esinduse puhul tundub, et nad tegutsevad seal enamasti omavahel. Tulemusi ma väga ei näe. See, et nad korraldavad üritusi, ei tähenda, et tehakse ära väga palju head. Minu arvates reaalselt ei toimu mitte midagi. Vähemalt ma ei tunne, kuigi pole väga sellesse süvenenud. Rohkem peaks reaalselt asju ära tegema.