500 IT-meest vähem kui vaja

"See, et Eestis IT-spetsialiste napib, ei ole uudis. 19. märtsi seisuga oli meie tuntumates töövahendusportaalides ligi 500 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna tööpakkumist, mis teeb sellest ühe vakantsema valdkonna kogu Eesti töömaastikul," märkis personalifirma Arista HRS kkonsultant Alo Naelapea aripaev.ee blogis..

2007. aastal IT-alal kõrgkooli lõpetanud täidavad vaid 15% IT-ettevõtete lisatööjõu vajadusest. Sama aasta Cisco Systemsi tehtud analüüsi järgi oli Eestis mullu ca 400 IT vakantsi ning selle aasta prognoos on juba 1000 vakantsi.

Naelapea sõnul on siiani üks populaarsematest moodustest vakantside täitmiseks IT-töötajate üleostmine. Kuid kust saada värsket tööjõudu?

Üks lahendus oleks IT-ettevõtete konsolideerumine. Sellist teed läks MicroLink, ühinedes Eesti Telekomiga.

Teine võimalus on sisse tuua võõrtööjõudu, mida pooldab Skype'i juht Sten Tamkivi, kuid mis eestlastele enamasti vastukarva käib.

"IT-tööstusele vajalikud inimesed ei ole sabas piiri taga ootamas, neid tuleb Eestisse meelitada," selgitas Tamkivi.

Kolmanda lahendusena on välja pakutud, et Eesti IT-firmade rolliks võiks jääda projektijuhtimine ning vajalik allhange tellitakse sisse.

Neljandana tuleks Naelapea hinnangul IKT-haridust ja töövõimalusi propageerida üldhariduskoolides ning ülikoolides karjäärinõustamist korraldada, samuti suurendada riiklikku IT-spetsialistide koolitustellimust. Sõltumata strateegiast vajab küsimus lahendamist. "Isiklikult tundub, et meie IT-potentsiaal ja kogemused on piisavalt head, et maailmas endale head nime teha. Webmedia agressiivne laienemine Ida-Euroopas, Helmese ja Triggeri tarnitavad lahendused Läände ja Regio ponnistused Aasias viitavad sellele, et meie IT-kompetents väärib eksportimist," usub Naelapea.

Webmedia juht Taavi Kotka rõhutab vajadust õppida rohkem allhanget kasutama. "Valgevenes ja Rumeenias on töökäsi piisavalt, meil lihtsalt ei ole inimesi, kes oleksid võimelised selliseid projekte majandama. Seega määrab meie IT-ekspordi mahuvõime ära just oskus kasutada lõunapoolsete riikide ressursse," ütles Kotka.

Hinnanguliselt on vaid ühel IT-spetsialistil 150st magistri- või doktorikraad, mis pikas perspektiivis muudab olukorra tööjõuturul veelgi kriitilisemaks - meil pole noorte õpetamiseks piisavalt õppejõude.

Sellel taustal on Hansapanga IT-divisjon astunud kaks sammu. Osaleme Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juures rahvusvahelise tarkvaratehnika professuuri loomises ning panustame sisemiselt uute töötajate värbamise asemel veelgi enam praeguse töötajaskonna professionaalse kompetentsuse arendamisesse.