Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Raudtee usub kvaliteeti
Nii kummaline, kui see ka ei tundu, heitis Äripäev hiljuti Eesti Raudteele ette riigihangete seaduse täitmist, hankijatelt kõrgekvaliteetse kauba nõudmist ja parima hinna valimist.
Eesti Raudteel on tihti suuremahulisi riigihankeid materjalide ja teenuste ostuks, sest investeeringud ulatuvad sadadesse miljonitesse kroonidesse. Valikul on oluline, et hangitav kaup või teenus vastaks Eesti Raudtee tingimustele, oleks kvaliteetne ja mis peamine - hinnalt soodsaim. Samade reeglite järgi oleme korraldanud riigihankeid liipriostuks.
Äripäev leidis hankeid käsitledes, et madalama kvaliteediga, pealegi kallima kauba pakkuja asemel soodsama valimine on kahtlane, isegi kui riigihanke seadus selleks kohustab. Nonsenss ju!
Eesti Raudtee läks juba 1996 üle Euroopa standardeile vastavatele liipritele. 12 aasta jooksul pole Swetrakilt riigihangetega ostetud 379 668 liiprist mitte ühegi vastupidavusega olnud probleeme. Seda tüüpi liiprid võimaldavad vedada 32tonnise teljekoormusega ronge ja tulevikus tõsta rongide liikumiskiirust kuni 160 km/h. Läti ja Leedu raudtee tehnilised tingimused lepivad 25tonnise teljekoormusega. Lisaks võimaldab moodsate liipritega koos kasutatav hooldusvaba rööpakinnitussüsteem oluliselt vähendada raudtee korrashoiukulusid ja samas parandada raudtee töökindlust.
Ometi nimetab Äripäev Swetraki toodetud liipreid rämpsuks, tuginedes üksnes konkurendi Stiga Balti ilmselgelt kallutatud hinnangule ja Läti raudteemontööri arvamusele, kuigi seda ei kinnita seni ükski sõltumatu ekspert ega kohus. Targu unustatakse mainida, et Lätis ja Eestis kasutatakse täiesti erinevaid liipreid.
Lätis on hangetel liiprite kvaliteedinõudeid lahjendatud ja tulemuseks on segadus, mis on lõunanaabrite raudtee remondi aastateks halvanud.
Eesti Raudtee karmid tehnilised tingimused välistavad nõrkade liiprite ostmise. Väidan, et ühe tootja survel kvaliteedinõuetest taganemine võibki viia Lätiga sarnaste jamadeni.
Eesti Raudtee ei kasuta teeremondil kosmosetehnoloogiat, vajalike liiprite tootmine on jõukohane igale tõsiseltvõetavale tootjale. Näiteks Swetrak on samal ajal Baltimaades kaks liipritootmistehast rajanud.
Eesti Raudteel pole lemmikuid. Meie hangetele on kõik pakkujad teretulnud ja konkurents tuleb kasuks.
Autor: Arvo Smiltinsh