Normal hiigelsääst Autolivi sukasääres

Lisaks pakuksid pangad hiigelsumma hoiustamise eest kopsakamat intressi, kui enamusaktsionär mullu välja käis. Pea pool miljardit krooni laenas autode turvavarustust tootev AS Norma mullu 51% aktsiatest omavale ABle Autoliv 5-5,3protsendise tootlusega. "Meie indikatiivne pakkumine sarnastel tingimustel oleks 5,85 protsenti," teatas SEB.

"Sularaha hoidmisel ja kogumisel on kaks põhjust - esiteks, Norma veel arendab oma strateegiat, ja teiseks, me ootame 2009. aasta tulumaksuseaduse muutmist, mis peaks välisinvestorite jaoks dividendide maksustamist vähendama. Soodsam maks dividendidelt on oluline Autolivile ja ka teistele välisinvestoritele," põhjendas sadade miljonite kasutut hoiustamist ASi Norma nõukogu esimees ning AB Autoliv asepresident ja finantsjuht Magnus Lindquist.

Ta lisas, et Autolivile laenab Norma nüüdseks juba pea poolt miljardit krooni turutingimustel. "Jõudsime turutingimustel kokkuleppele, Autoliv ei sundinud Normat endale raha laenama," ütles Lindquist, kelle sõnul pole Autolivil mõistagi probleeme ka pangast laenu saamisel, kuid Normalt laenamine on mõlemale osapoolele mugavam.

Norma juhatuse esimees Peep Siimon kinnitas Äripäevale, et hiigelsäästu investeerimise plaanid on ettevõttel olemas, kuid täpsemalt ei saa nende sisu veel avaldada. "Loodetavasti saame oma plaanidest lähemalt rääkida aastakoosolekul mai lõpus," oli Norma juht ebalev. Tema sõnul pole aga ühelgi investoril põhjust muretseda, kuna seni on Norma väga hästi investeerinud.

Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme Heldur Meeritsa sõnul ei saa heaks kiita olukorda, kus börsifirma juhtkond ei suuda ikka veel selgitada, kuhu plaanitakse aastatega kogunenud vaba raha investeerida. "Kui kogunenud rahaga midagi ei tehta, oleks mõistlik see dividendidena omanikele välja maksta," sõnas Meerits.

Lindquist teatas, et kui Norma ei leia raha investeerimiseks efektiivset võimalust, makstaksegi kogunenud summa tulevikus tõenäoliselt dividendidena välja. Samas ei juhtu see suure tõenäosusega enne paari aastat, kuna firma ootab enne sadade miljonite üle otsustamist ära uue tulumaksuseaduse jõustumise 2009. aastal.

Norma aktsiaid firma tegevjuhil Siimonil ega nõukogu esimehel Lindquistil ei ole. "Ma olen Norma fänn, aga isiklikku raha ei taha ma ettevõttega siduda," sõnas Siimon.

Küsimusele, kas tema oleks väikeaktsionärina aastatepikkuse sularaha kasutu kogumise pärast pahane, ei osanud Siimon vastata: "Ma ei oska ennast väikeaktsionäri olukorda panna," sõnas ta.

Lindquist omab 2000 Autolivi aktsiat. Küsimusele, kas Autolivi sarnane käitumine Normaga ajaks New Yorgi börsil noteeritud firma aktsionärid tagajalgadele, vastas mees, et kui raha kogumine poleks põhjendatud, siis kindlasti.

Oma ettevõtte kaudu üle 3000 Norma aktsia omanik Rene Ilves esitas tänavu jaanuaris Norma juhatusele avaliku pöördumise, milles viitas asjaolule, et ettevõtte bilanss lubaks maksta suuremat dividendi ajal, mil ettevõtte raha üleööhoiusel inflatsiooni käes põleb.

"Legendaarne investor Warren Buffett on öelnud, et kui sa ei suuda rahale tootlust leida, siis jaga see parem investoritele. Kindlasti pole sellest midagi kuulnud Norma juhtkond, kes hoiab poolt miljardit krooni firma raha üleööhoiusel intressiga 3,75%," seisis Ilvese kirjas. "Kui võrrelda seda tootlust möödunud aasta inflatsiooniga ja oodatava 2008. aasta hindade tõusuga, võib öelda, et raha põleb kõrge leegiga. Ilmselt see fakt eriti Norma juhatust ei häiri, sest ainult ühel juhatuse liikmel on Norma aktsiaid. Tervelt 205 tükki ehk 1000 euro eest. Aga aktsionärid teeb see murelikuks."

Väikeaktsionäri pöördumine siiski firma dividendipoliitikat ei muutnud.

Erainvestor Stefan Andersson kirjutas eelmise nädala lõpus Äripäeva ingliskeelses portaalis bbn.ee, et kui Autolivi bilanss näeks Norma omaga samasugune välja, läheks aktsionäride õiguste eest võitlevad aktivistid peast segi.

"Arvan, et Norma vähemusaktsionärid on ostupakkumist pidanud ootama juba liiga kaua. Autoliv peaks selles asjas tegutsema ning pakkumine 6 eurot (94 krooni - toim) aktsia eest oleks mõistlik. Tänapäeva maailmas, kus mõistetakse, kui palju aktsionär ettevõttele maksma läheb, paistab Norma bilanss iganenud," kirjutas Andersson.

Meenub tähendamissõna piiblist, kus rikas isand andis sulastele raha ning käskis seda kasvatada - investeerida, äri teha jms.

Üks sulastest mässis aga raha higirätiku sisse ning kaevas maasse. Mõne aja pärast isanda naastes andis sulane talle tagasi tema esialgse rahasumma ning jagas ebaadekvaatseid selgitusi, miks ta selle rahaga midagi teinud ei olnud. Sellise tegevusetuse tulemusena saatis isand sulase sinna, kus on "ulgumine ja hammaste kiristamine." Kui ettevõttel on liiga palju raha, siis maksku dividendi või ostku aktsiaid tagasi.

Olukord, kus pikka aega on dividende makstud vähem kui ettevõte tegelikult suudaks, kahtlemata väikeinvestoritele ei meeldi. Samas ei saa öelda, et see nüüd kellelegi tohutu pettumuse oleks valmistanud. Norma on juba viis aastat maksnud aktsia kohta 5 krooni dividendi ning ega rohkem ei oodatagi.

Viimane aruanne andis vihje, et raha võidakse koguda suuremamahulise investeeringu jaoks, et laiendada komponentide tootmist. Kas suurte investeeringute tarvis peaks aga just aastaid raha koguma või võiks ka laenuraha kasutada, siis selles osas ilmselt mitmed aktsionärid ja firma juhid üksmeelele ei jõua.

Oleme siiski optimistlikud ja usume, et pikemas perspektiivis võib Norma bilansis istuv raha investoritele meeldiva üllatuse valmistada. Ja just selle nurga alt soovitamegi Normat vaadata.