Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti logistikafirmad eelistavad tavapäraseid suhtlusvahendeid
Teiste regioonidega võrreldes paistavad Eesti logistikateenuste pakkujad silma keskmisest sagedasema traditsiooniliste kommunikatsioonivahendite ja internetipõhiste portaalide kasutamisega.
Levinuimad on muidugi traditsioonilised posti-, telefoni-, faksi- ja elektronpostisuhtlus.
Internetipõhist portaali eelkõige tellimuste vastuvõtuks kasutavad peaaegu pooled Eesti logistikateenuste pakkujad, 40% tootmisfirmadest ja 35% kaubandusettevõtetest.
Intraneti ja ekstraneti süsteemid on kõige laiemalt levinud kaubandusfirmades (u 40%), tootjatest ja logistikateenuste pakkujatest kasutab neid umbes veerand.
EDI (Electronic Data Interchange) süsteeme kasutab kolmandik kaubandusfirmadest, 28% logistikateenuste pakkujaist ja 22% tootjaist.
Ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) süsteeme kasutab 9% Eesti tootjaist, 5% logistikateenuste pakkujaist ja 4% kaubandusfirmadest. Muid seni mainimata IKT lahendusi kasutab üle 20% kaubandusfirmadest, 15% logistikateenuste pakkujaist ja 5% tootjaist.
Keskmisest vähem kasutatakse intranetti/ekstranetti, EDI-t, ribakoode ja ERP lahendusi.
Eesti tootjad eristuvad keskmisest kõrgema traditsiooniliste kommunikatsioonivahendite, maili, EDI kasutamise ning keskmisest madalama ERP süsteemide kasutamise poolest.
Kaubandusfirmasid iseloomustab keskmisest kõrgem meili, intraneti ja ekstraneti, EDI ning keskmisest madalam veebipõhiste portaalide ja ERP süsteemide kasutus.
Uuringus paluti osalejatel hinnata ka oma ettevõtte logistilise soorituse kvaliteeti võrreldes konkurentidega, logistika strateegilist rolli ettevõttes, logistilise funktsiooni mõõtmist ja kontrolli ning logistiliste operatsioonide osas toimuva firmasisese ja -välise koostöö taset.
Üllatav oli, et Eesti firmad hindavad logistika strateegilist rolli ettevõtte klienditeeninduse, kasumlikkuse ja konkurentsieelise mõjutajana mitmekordselt madalamalt kui muudes uuritud Läänemere regioonides.
Kõrvalolevas tabelis on võrdluseks analoogiliste uuringute tulemuste keskmised Lätis, Rootsis ja kahes Saksamaa regioonis. Nii saab väita, et valdavalt näevad Eesti tootmis- ja kaubandusfirmad logistikat eelkõige transpordi ja laonduse igapäevatöö korraldamisena, mitte ettevõtte tähtsama äriprotsessi - tellimuste täitmist koordineeriva strateegilise funktsioonina.
Küsitluses osalenud firmad hindavad oma logistilist suutlikkust üsna kõrgelt - 58-74% vastajaist peab oma firma sellealast võimekust paremaks kui peamistel konkurentidel.
Eesti firmad peavad oma peamiseks logistikaalase konkurentsivõime suhteliseks tugevuseks paindlikkust. Tootmis- ja kaubandusfirmade puhul väljendab see võimet suuta vastata võtmeklientide soovidele ja võimet muuta vajadusel tellimuse täitmise käigus selle suurust, mahtu ja sisu. Logistikateenuste pakkujate puhul on selleks võimekus kohandada tarneaegu vastavalt klientide vajadustele ning võimekus vastata võtmeklientide vajadustele.
Oma logistikaalase konkurentsivõime nõrkusteks peavad nii tootjad, kaupmehed kui ka logistikateenuste osutajad võimekust oma kliente ette teavitada kohaletoimetamise hilinemisest või muudest komplikatsioonidest ja võimet minimiseerida aega tellimuse vastuvõtust tellitu üleandmiseni.
Logistiliste tegevuste arendamisel näevad Eesti tootmisfirmad tähtsuse järjekorras logistiliste kulude vähendamist, logistikateenuste pakkujate valikut ja infosüsteemide arendamist. Kaubandusfirmad näevad arenguvajadustena eeskätt klienditeeninduse parendamist, infosüsteemide arendamist ja logistiliste kulude vähendamist. Logistikateenuste pakkujaile on tähtis teenusemahtude suurendamine, koostööpartnerite ja esindajate võrgustike arendamine ning pakutavate teenuste valiku laiendamine.
Autor: Ain Kiisler