Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti logistikafirmad eelistavad tavapäraseid suhtlusvahendeid

    Teiste regioonidega võrreldes paistavad Eesti logistikateenuste pakkujad silma keskmisest sagedasema traditsiooniliste kommunikatsioonivahendite ja internetipõhiste portaalide kasutamisega.
    Levinuimad on muidugi traditsioonilised posti-, telefoni-, faksi- ja elektronpostisuhtlus.
    Internetipõhist portaali eelkõige tellimuste vastuvõtuks kasutavad peaaegu pooled Eesti logistikateenuste pakkujad, 40% tootmisfirmadest ja 35% kaubandusettevõtetest.
    Intraneti ja ekstraneti süsteemid on kõige laiemalt levinud kaubandusfirmades (u 40%), tootjatest ja logistikateenuste pakkujatest kasutab neid umbes veerand.
    EDI (Electronic Data Interchange) süsteeme kasutab kolmandik kaubandusfirmadest, 28% logistikateenuste pakkujaist ja 22% tootjaist.
    Ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) süsteeme kasutab 9% Eesti tootjaist, 5% logistikateenuste pakkujaist ja 4% kaubandusfirmadest. Muid seni mainimata IKT lahendusi kasutab üle 20% kaubandusfirmadest, 15% logistikateenuste pakkujaist ja 5% tootjaist.
    Keskmisest vähem kasutatakse intranetti/ekstranetti, EDI-t, ribakoode ja ERP lahendusi.
    Eesti tootjad eristuvad keskmisest kõrgema traditsiooniliste kommunikatsioonivahendite, maili, EDI kasutamise ning keskmisest madalama ERP süsteemide kasutamise poolest.
    Kaubandusfirmasid iseloomustab keskmisest kõrgem meili, intraneti ja ekstraneti, EDI ning keskmisest madalam veebipõhiste portaalide ja ERP süsteemide kasutus.
    Uuringus paluti osalejatel hinnata ka oma ettevõtte logistilise soorituse kvaliteeti võrreldes konkurentidega, logistika strateegilist rolli ettevõttes, logistilise funktsiooni mõõtmist ja kontrolli ning logistiliste operatsioonide osas toimuva firmasisese ja -välise koostöö taset.
    Üllatav oli, et Eesti firmad hindavad logistika strateegilist rolli ettevõtte klienditeeninduse, kasumlikkuse ja konkurentsieelise mõjutajana mitmekordselt madalamalt kui muudes uuritud Läänemere regioonides.
    Kõrvalolevas tabelis on võrdluseks analoogiliste uuringute tulemuste keskmised Lätis, Rootsis ja kahes Saksamaa regioonis. Nii saab väita, et valdavalt näevad Eesti tootmis- ja kaubandusfirmad logistikat eelkõige transpordi ja laonduse igapäevatöö korraldamisena, mitte ettevõtte tähtsama äriprotsessi - tellimuste täitmist koordineeriva strateegilise funktsioonina.
    Küsitluses osalenud firmad hindavad oma logistilist suutlikkust üsna kõrgelt - 58-74% vastajaist peab oma firma sellealast võimekust paremaks kui peamistel konkurentidel.
    Eesti firmad peavad oma peamiseks logistikaalase konkurentsivõime suhteliseks tugevuseks paindlikkust. Tootmis- ja kaubandusfirmade puhul väljendab see võimet suuta vastata võtmeklientide soovidele ja võimet muuta vajadusel tellimuse täitmise käigus selle suurust, mahtu ja sisu. Logistikateenuste pakkujate puhul on selleks võimekus kohandada tarneaegu vastavalt klientide vajadustele ning võimekus vastata võtmeklientide vajadustele.
    Oma logistikaalase konkurentsivõime nõrkusteks peavad nii tootjad, kaupmehed kui ka logistikateenuste osutajad võimekust oma kliente ette teavitada kohaletoimetamise hilinemisest või muudest komplikatsioonidest ja võimet minimiseerida aega tellimuse vastuvõtust tellitu üleandmiseni.
    Logistiliste tegevuste arendamisel näevad Eesti tootmisfirmad tähtsuse järjekorras logistiliste kulude vähendamist, logistikateenuste pakkujate valikut ja infosüsteemide arendamist. Kaubandusfirmad näevad arenguvajadustena eeskätt klienditeeninduse parendamist, infosüsteemide arendamist ja logistiliste kulude vähendamist. Logistikateenuste pakkujaile on tähtis teenusemahtude suurendamine, koostööpartnerite ja esindajate võrgustike arendamine ning pakutavate teenuste valiku laiendamine.
    Autor: Ain Kiisler
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.