Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasutusloata hoone jätab omaniku vastutusega üksi

    "See niinimetatud arendaja oli korralik pätipoiss, kes jättis paljud asjad pooleli ja kadus lihtsalt ära," lajatas Tallinnas Nõmmel asuva endiselt kasutusloata elamu korteriühistu juhatuse liige Piret Lett pahaselt. Viie aasta eest alanud hoone ehitust arendas pidevalt muutuvate firmanimede varjus Andrus Metsniit, kes nüüdseks on ühes oma ettevõtetega kadunud.
    "Majale jäeti katusele suitsuluuk üldse tegemata. Lisaks on rõdupiirete kinnitused viletsad, ühe korteri kohal lekib katus. Kasutusloa saamine on aga väga keeruline asjaajamine," ohkas Lett.
    "Kasutusloa taotlemine pole kahjuks eriti populaarne," tunnistas Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint. Tema seletusel annab see ostjale kindluse, et maja või korteri näiteks kütte- või elektrisüsteem vastab ehituslikele nõuetele.
    Teisalt leiab ta, et ostja ei peakski kasutusloata maja või korteri eest tasuma täissummat. Lõppsumma saaks arendaja kätte alles kasutusloa omandamisel - nii tekiks tal huvi kasutusloa taotlemise vastu.
    Ehkki kortermajas ei saa kasutusluba korterikaupa taotleda, peab Aint mõistlikuks juba pooleldi valminud suures hoones taotleda luba majaosade, näiteks trepikodade kaupa - siis saab juba osades valminud korterites seaduslikult elada. Ridaelamutele väljastatakse ju kasutuslube ka boksikaupa.
    "Kui arendaja kõik korterid täishinnaga kasutusloata majas maha müüb, on ta puhas poiss," nentis ta. Siiski võib ehitusseaduse alusel kasutusloata pinnal elavat eraisikut karistada kuni 18 000 krooniga, firmasid kuni 500 000 krooniga.
    Kasutusloa taotlemise paberite hulk ja liigid sõltuvad objektist. Kõige aluseks on ehitusdokumentatsioon, kus peavad olema kaetud tööde aktid, materjalide sertifikaadid, ehituspäevikud, koosolekuprotokollid, lõplikud elektri- ja ventilatsioonisüsteemi mõõdistused. Kui eramul piisab vaid ühest kaustast, siis kortermajal võib alusdokumentide hulk vajada tervet kasti. Dokumentide alusel peab kohalik omavalitus väljastama kasutusloa 20 päeva jooksul. Selle aja jooksul saadab omavalitsus ehitisega tutvuma erikomisjoni.
    Loomulikult soodustame kasutusloa hankimist. Praegu me veel kasutusloa puudumisest probleemi ei tee. Kahe-kolme aasta pärast ilmselt nõuame seda. Üks võimalik meede oleks siis määrata kasutusloata hoone omanikule kõrgem omavastutus.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.