Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad iseenda ehitatud vangis
Justiitsminister Rein Langi üleeile tutvustatud uuringu tulemused ettevõtluse ja kuritegevuse kokkupuuteist lubavad teha vähemalt kaks üldistust - kratlus pole Eestist kusagile kadunud ning ettevõtjad on kinni iseenda ehitatud vanglas.
Üle kolmandiku ettevõtteid oli 2006. aastal kimpus pikanäpumeeste, murdvaraste või petturitega, seejuures viiel protsendil oli tegemist ettevõtte oma töötajatega.
Kuna siin on sageli tegu omanike või vastutavate töötajate oma lohakusega - pihta pannakse ikka asju, mis ripakil, siis peaks sedasorti kratlusest lahtisaamine olema hõlpus. Tuleb vaid maasvedelev vara üles korjata. Kui see rahasse ümber arvestada, võib summa suurus nii mõndki ettevõtjat üllatada.
Teine tõdemus teeb aga toimetusele hoopis rohkem muret. Uuringu järgi teab 9 protsenti küsitletutest oma valdkonnas kartellilepetest. Kuidagi ei meenu meile aga mullusest juhtumit, kus konkurentsiamet oleks tõsiselt tegelenud taolise kahtlase kokkuleppe uurimisega.
Ettevõtjad teavad, aga vaikivad. Vaid anonüümsetes küsitlustes tehakse suu lahti, justkui kripeldava südametunnistuse rahustamiseks.
Rohkem kodanikujulgust, ettevõtjad, osutada vigadele ja reeglite rikkumistele. Vaikimine tähendab keelatud lepete aktsepteerimist. Kartell on aga vaba turu surm. Ka kartellilepetega seotutel endil jääb tegevusraadius kitsaks - nad on lõksus iseenda kehtestatud topeltstandardeis, ühed ja samad kokkuleplased ei lase ringist välja astuda. Justiitsministril on õigus - kuigi kartellilepe võib esmalt tunduda kasulik, osutub see äärmiselt mõttetuks ning lõpuks ohtlikuks ka osalistele endile.
Ettevõtjad ei taha osutuda koputajaks - usutavasti on see peamine põhjus, miks konkreetseid fakte jõuab konkurentsiametini väga harva. Kui mõeldakse kaugemale kui iseenda kasu, ei ole tegemist pealekaebamisega, vaid kodanikukohuse täitmisega. See on valehäbi. Need kaks ise asja ei käi ühte patta.
Küllap on ka praeguse konkurentsiameti eelkäija mannetu tegevus takistanud kartellide väljajuurimist. Rein Lang tõdes eilses Äripäevas, et tähtsaim võitlus tuleb pidada kartellilepete kavandajatega - see on riigi tähtsaim ülesanne turumajanduse kaitsel. Toimetus kirjutab sellele kahel käel alla.
Ettevõtjad on turu ise enda jaoks vangi pannud ja müüride lammutamisele saavad nad ise kõige paremini kaasa aidata. Kumb soov - kas kartellide lõhkumine või pahalaste karistamine - on aga riigi jaoks tähtsam? Sellest sõltub, kui raskeks see võitlus kujuneb.
Autor: ÄP