Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Karpikov paneb kahe suhetele hindeks kahe
Eesti-Vene Ettevõtjate Koja juht Oleg Karpikov andis intervjuu Äripäeva venekeelsele uudisteportaalile
dv.eeKas majanduskoostöö Venemaa ja Eesti vahel on pronksiööst möödunud aastaga muutunud? Hinnake 5 punkti skaala järgi?
Kahjuks suhted eriti muutunud ei ole, kuid tekivad võimalused dialoogiks. Mina paneks 2.
Aprillisündmuste tõttu kaotas meie transiit 7 miljardit krooni. Kas kahjum suureneb veelgi või seda annab kuidagi vältida?
Kindel on see, et kaubavedu vähenes kaks korda võrreldes oma hiilgeajaga möödunud aasta kevadel. Kui suhted Venemaa ja Eesti vahel tipptasemel ei parane, siis meie kaotatud summad jätkavad kasvu, kuid mitte kiiret, kuna ülejäänud maailmas transiidimahud suurenevad. Eelkõige peame me hakkama suhtuma Venemaasse kui kiiresti areneva majandusega partnerisse ja heasse naabrisse ning ehitama välispoliitilisi suhteid lähtudes just nendest põhimõtetest.
Kui suhtuda Venemaasse kui vaenlasesse, kellest me oleme energeetiliselt sõltumatud, siis vaevalt soodustab see lähenemist. Eelkõige tuleb teha endale selgeks, mis on Eesti majandusarengu jaoks tähtsam: kas pragmaatilised kaubandussuhted Venemaaga või poliitilised ambitsioonid.
Kas Teile ei tundu, et mullustele poliitilistele sündmustele järgnevad fataalsed majanduslikud tagajärjed, kuna Venemaa ehitab oma infrastruktuuri ning Eesti kaotab konkurentsivõime?
Jah, see on võimalik, kuid selleks kulub vähemalt kolm aastat.
Mida tuleb arvestada, alustades Venemaal oma äri? Kuidas Venemaal Eesti ärimeestesse suhtutakse pärast 2007. aasta aprillisündmusi?
Venemaal tuleb arvestada pidevalt muutuvate seadustega, mis viiakse kooskõlla ELi ja WTO standarditega, seetõttu tuleb jälgida kõiki muudatusi maksustamist, tolli ja raamatupidamist puudutavates seadustes.
Kui ausalt öelda, siis pärast aprillisündmusi muutus suhtumine Eesti ärimeestesse negatiivsemaks.
Ärimeeste arvates on pronkssõduri teisaldamisega seotu kahju majanduslikult vägda suur, aga poliitikutel on teised huvid.
Transiidiga seotud ettevõtted ja analüütikud löövad kokku eelmise aasta majandustulemusi - pronksiöö kahjumiks võib Eesti riigile kujuneda kuni 6,8 miljardit krooni. Veel ei ole sellise kahjuni jõutud, kuid kõige hullem stsenaarium võib alles ees seista, sest mõjud võivad avalduda pika viiteajaga.
Suurettevõtete assotsiatsiooni liige ning suurärimees Rain Lõhmus ütles, et 7 miljardit on väga suur summa. Lõhmuse sõnul on see Eesti jaoks majanduslikult väga suur kahju. "Ent poliitiliselt mängivad valijanumbrid," sõnas ta.
Äripäeva TOPi järgi suurima käibega transpordifirma Allando Trailways ASi juhatuse liige Vahur Oja ütles, et pronksöö tõttu Eestile tekkinud 7 miljardiline kahju on liiga suur ning ei õigusta ennast.
Oja sõnul käituti liiga jäigalt, mistõttu on ettevõtjatele suur kahju tekkinud. Oja ütles, et esimest korda nende tegevuse ajaloos käive vähenes. Võrreldes eelmise aastaga kaotas firma tänavu kahe kuuga 5 miljonit krooni. Põhjuseks asjaolu, et transiit ei kulge enam läbi Eesti. "Kahjum on täitsa olemas," kommenteeris Oja.
Reformierakonna fraktsiooni liige Silver Meikar ütles, et 7miljardiline kahju ei heiduta Eestit. "Ärimehed peavad Venemaaga seotud riske arvesse võtma," ütles Meikar.
Autor: ÄP