Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ansip vaidleb pronkssõduriga
Peaminister Andrus Ansip leiab, et pronkssõduri teisaldamise kahju selline käsitlemine on tobe ja samamoodi võiks küsida, kui palju maksis Eesti iseseisvus.
"See on see transiit, mis pidi nagunii minema, sest Venemaa on teinud suuri investeeringuid Ust-Luugasse ja mujale," küsis Ansip. "Kas usute, et need investeeringud oleksid jäänud tühjaks?"
Kuna Eesti Raudtee veomaht kahanenud ligi 40 protsenti, siis tähendaks püsiv 30-40protsendiline kaubamahtude vähenemine hinnanguliselt kuni 2000 töökoha kaotamist transiidisektoris.
Ettevõtjate hinnangul on kahju suur ega õigusta ennast. Transpordifirma Allando Trailways juhatuse liikme Vahur Oja sõnul käituti aprillis liiga jäigalt, mistõttu on ettevõtjad saanud suurt kahju.
"Kui transiidisektoris kaotas keegi madalat lisandväärtust loova töö, siis see inimene leidis suuremat lisandväärtust loova rakenduse," rääkis Ansip.
"Kus on Läti, Soome, Rootsi pronkssõdurid?" küsis Ansip. "Piirijärjekorrad on Soomes sama suured kui Eestis. Rootsi ja Soome puidutööstused kannavatavad Venemaa puidutollide pärast tohutult."
"Väidetakse, et Eesti transiit on läinud Lätti, kuhu peaks Ansipile ausamba püstitama. Aga sealse statistikaameti kodulehelt selgub, et näiteks sadamaid läbinud transiit on 2007. aastal väga tagasihoidlikult kasvanud," lisas ta. Peaministri viidatud Läti statistikaameti kodulehelt selgub näiteks tõesti, et näiteks Läti sadamate kaudu veeti 2007. aastal vähem kaupa kui 2006. aastal. Kui 2006. aastal oli kaubakäive Läti sadamates 53 miljonit tonni, siis 2007. aastal kasvas see vaid 55 miljoni tonnini, samas oli 2005. aastal kaubamaht peaaegu 56 miljonit tonni.
"Kogu teema ühene seostamine pronkssõduriga on ajakirjanduslik liialdus," ütles reformierakondlasest riigikogu liige Taavi Rõivas. "Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüs näitas, et Eesti kaotas aprillisündmuste tõttu ligi 7 miljardit krooni, oleks lühinägelik sellest välja lugeda, et see osa tulust jääb majanduses loomata, pigem vastupidi."
Rõivas jäi optimistlikuks. "Praeguse Eesti majanduse konjunktuuri juures tekib iga kaotatud koha asemele kõrgemapalgaline ja suuremat lisandväärtust loov töökoht," ütles ta.