Mõne riigifirma juhi palk isegi kahanes

Võtame näiteks Eesti Energia juhi Sandor Liive, kes on mitu aastat järjest olnud riigifirmade palgaedetabeli esimesel positsioonil. Kuigi mehe töötasu koos boonuste ja puhkuserahaga ulatus 2,2 miljoni kroonini, oli seda umbes täpselt 100 000 krooni vähem, kui Liive sai aastal 2006.

Kas väike kõikumine töötasus elektrifirma liidri meele mõruks tegi, eile kahjuks teada ei saanud, sest Liive ei soovinud sel teemal oma mõtteid avaldada.

Nördinud oli aga Eesti Loto juht Aivar Lepp, kelle kogu saadav tulu oli võrreldes üle-eelmise aastaga peaaegu 200 000 krooni väiksem.

"Loomulikult ei olnud ma tol hetkel rahul. Viimase paari aasta tasu vaadates pean end küll alatasustatuks," märkis ta ja lisas, et Fontese uuringu järgi on Eesti Lotole sarnaste ettevõtete juhtide palk ligikaudu 900 000 krooni aastas koos lisatasudega. "Õnneks on aga selleks aastaks palgatõus ette nähtud ja siis on olukord mõistlikum," leidis lotofirma juht.

Pärimisele, kuidas suhtub Lepp aga riigiettevõtete juhtide suurtesse palgavahedesse ja kas firmajuhte tuleks ühtemoodi tasustada, vastas ta: "Ühtemoodi kindlasti mitte, riigiasutusi on ju väga erinevaid. On väikeste käivete ja olematute tuludega ning on ka selliseid hiiglasi nagu Eesti Energia."

Eesti Vedelkütuse Agentuuri juht Urmas Vahur oli seisukohal, et palk võiks alati suurem olla, kuid Liivet ta sellepärast veel ei kadesta. "Kadedus pole edasiviiv jõud," märkis Vahur.

Tallinna Lennujaama juht Rein Loik jäi aga napisõnaliseks ning leidis õigustatult, et ei tahaks oma palganumbreid kommenteerida. "Palk on ju tegelikult isiklik asi," märkis umbes 72 000 krooni kuus teeniv Loik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avaldab enamiku riigifirmade palgaandmed 1. aprillil.

Autor: Gert D. Hankewitz