Pangad hakkavad kliendi järel nuhkima

Piret Reiljan 28. märts 2008, 00:00

Näiteks tuleb ärimeestel aru anda ettevõtte juhtimisstruktuuri, olulisemate äripartnerite, tehingute aluseks oleva vara päritolu ja lõpliku kasusaaja kohta.

"Meie klientidele tähendab see, et peame neilt küsima senisest rohkem infot," kommenteeris määruse eelnõu Hansapanga sisejärelevalve osakonna juht Toomas Vaks. Tema sõnul muutub Eestis ilmselt probleemseimaks lõpliku kasusaaja määramine.

"Pangaga kliendisuhte sõlmimisel peab klient deklareerima füüsilise isiku, kes on lõplik kasusaaja. Välismaiste omanike ning keerulise omandistruktuuri puhul võib esitatud andmete kontrollimine olla raske ning kulukas," nentis Vaks.

"Uus seadus kohustab panku välja selgitama ka tegeliku kasusaaja ehk isiku, kelle huvides või kasuks tehing tegelikult tehakse. See nõue kehtib nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kohta," kinnitas Pangaliidu juht Katrin Talihärm. Ta selgitas, et näiteks juriidiliste isikute puhul peab pank välja selgitama ettevõtte füüsilisest isikust omanikud ja seda isegi juhul, kui need peituvad mitme juriidilise isiku omandi taga.

"Esmajärjekorras pöördub pank selgituste saamiseks kliendi enda poole," rääkis Talihärm. "Lisaks tavapärasele isikusamasuse tuvastamisele ning eelpool mainitud tegelike kasusaajate väljaselgitamisele küsivad pangad oma klientidelt teavet juriidilise isiku tegevusvaldkondade ja -profiili, juhtimisstruktuuri, ärisuhte ja tehingu eesmärgi, tehingu aluseks oleva vara päritolu, olulisemate äripartnerite ja maksetavade kohta."

Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna jurist Kristel Juhanson soovitas igal ettevõtjal põhjalikumalt tundma õppida oma partnereid, kellega tal on lepingulised suhted. "Ettevõtja peab suutma selgitada pangale tehingute eesmärke, kui pank vastava nõude esitab," ütles ta.

Juhansoni sõnul puudutab uue seaduse regulatsioon ka eraisikuid. "Näiteks kui inimene läheb notari juurde kinnistu ostu-müügilepingut sõlmima, peab ta enda ja oma rahaliste vahendite kohta senisest rohkem infot andma," rääkis Juhanson. Ta lisas, et rahapesu andmebüroole peab kohustatud isik teatama igast sularahatehingust, mis on 500 000 krooni või suurem.

Karmistunud nõuded klientide käitumise kontrollimiseks hakkavad pankade jaoks kehtima tänavu 1. novembril ning tulenevad uuest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest. Värske seadus kohustab pankasid esmalt välja selgitama oma klientide riskiprofiilid, mis määratakse kliendi päritoluriigi, maksekäitumise, juriidilise isiku puhul ka omanike struktuuri jmt põhjal.

Lisaks riskitasemele peab pank välja selgitama kliendi tegevusprofiili. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohaldamist pankades kontrollib finantsinspektsioon.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:26
Otsi:

Ava täpsem otsing