Eliitsüüdistatav

"Loomulikult on igas riigis tähelepanuväärne, kui pistise nõudmises süüdistatakse juhtivat poliitikut," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juht Tarmu Tammerk. "See avaldab ka negatiivset mõju Eesti rahvusvahelisele korruptsiooni tajumise indeksile."

Kas seekordne süüdistus, et Reiljan nõudis oma advokaadi Tarmo Silla vahendusel ärimees Aivo Pärnalt 1,5 miljonit krooni altkäemaksu, Reiljani poliitilisele karjäärile lõpu teeb, pole aga sugugi kindel. Eriti kui vaadata, kui elegantselt ning juriidiliselt korrektselt on Reiljan seni kõikidest korruptsioonihõngulistest süüdistustest välja libisenud. Ikka on patuoinaks jäänud teised või päästnud Rahvaliidu endise juhi hoopiski vastava seaduse puudumine. Tõsi, altkäemaksusüüdistust pole Reiljani vastu varem olnud.

Rahvaliidu praegune juht Jaanus Marrandi oli hinnangutes ettevaatlik: "Tervitame, et jõuti süüdistuseni. Hea, et asi liigub. Ootame ära mõne kohtuinstantsi otsuse." Edasi tuleb Marrandi sõnul lähtuda seadusest. "Kui inimene mõistetakse õigeks, siis jäävad edasised spekulatsioonid ära," ütles ta. "Kui vastupidi, peab ta riigikogust lahkuma ja ega tal kohta siis ka erakonnas pole."

Reiljan võiks praegu riigikokku edasi jääda ka Tarmu Tammerki arvates. Seda põhjusel, et vastupidine viitaks enese justkui süüditunnistamisele.

Seevastu reformierakondlane Meelis Atonen leiab, et sellised süüdistused teevad poliitiku karjääri edaspidi võimatuks. "Pärast tänast päeva on Villu Reiljani edaspidine poliitiline karjäär võimatuks osutunud," ütles Atonen reedel. "Ta oleks pidanud juba varem Rahvaliidust välja astuma."

Riigikogu sotside fraktsiooni juht Eiki Nestor ütleb, et Villu Reiljani edasine poliitiline karjäär on eelkõige kõnealuse isiku enda ja Rahvaliidu küsimus. "Parem oleks kiire lahendus leida. Reiljan peaks ise otsustama oma poliitilise karjääri jätkamise üle," sõnas Nestor.

Villu Reiljan ise jäi tabamatuks ning lasi enda eest rääkida oma kaitsjal, advokatuuri esimehel Aivar Pilvel. "Oma aastatepikkuse ja suure praktikaga küsin: kuidas ja miks selline asi on kohtusse saadetud?" polemiseeris Pilv.

Samas lisas ta, et kahtlustuse lõpuks süüdistusena kohtusse jõudmine on hea, sest lõppeb ära õudne olukord, kus ajakirjanduse kaudu teemat üleval hoitakse ja Reiljanit süüdistatakse.

Millal kohtusaalis asja arutama võidakse hakata, Pilv täpselt öelda ei osanud, sest see sõltub kohtuniku töögraafikust.

"Istungite järjekorrad on paari kuu pikkused," vihjas Pilv võimalusele, et enne juunit on süüdistuse kohtuniku ette jõudmine ebatõenäoline.

Ka viitas ta, et on Reiljani kaitsmisel valmis minema välja kuni Euroopa inimõiguste kohtuni, kui viimane asja menetlusse võtab.

Homme arutab advokatuur Pilve juhtimisel veel üht ebameeldivat küsimust: mis saab koos Reiljaniga süüdistuse saanud vandeadvokaat Tarmo Sillast.

Tipp-poliitik Villu Reiljani tegemisi on läbi aegade ümbritsenud korruptsioonihõng, kuid seni on ta kõikidest süüdistustest vabanenud elegantselt ja võitjana.

Nii suunas Reiljan skandaalse Keskkonnafondi järeltulija Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu juhina sadu tuhandeid kroone MTÜ-le Hoia Eesti Merd (HEM), mille president ta ise oli.

Ehkki korruptsiooniseadus seda keelab, tõstis Reiljan HEMi projektid pingereas ettepoole, oli rahajagamise juures ja õigustas oma kahel toolil istumist sellega, et äriregister ei olevat kandnud kümne kuu jooksul sisse tema taandust ühingu juhatusest. Seega midagi ei juhtunud.

Aasta tagasi ilmnes, et Reiljan sõidab millegipärast oma jahisõbra Hannes Kuusmiku luksusautoga VW Phaeton. Mingit uurimist sellele ei järgnenud.

Reiljani seni tõsisem rahaskandaal jääb ligi kümne aasta taha ja on seotud tänaseks hingusele läinud Keskkonnafondiga. Nimelt kujunes 1995. aastast 1999. aastani keskkonnaministrina töötanud Villu Reiljani (tollal Maarahva Erakond) ametiajal ministeeriumi haldusalas olnud Keskkonnafondist riigi üks skandaalsemaid avaliku raha pööritamise veskeid, mille tehingutes otsisid selgust nii riigikontroll kui ka kaitsepolitsei.

Riigikontroll tuvastas fondi tegevust analüüsides, et sisuliselt on tegemist riigieelarvest mööda liikuva rahaga, mille kasutamist ei saa otse mõjutada ei riigikogu ega valitsus. Fondi eksdirektor Peep Pobbul (35) on aga praegu kohtu all süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises, kui ta kandis 1996.-1997. aastal 32,3 miljonit krooni fondi raha Bahama offshore-firmale Chivalry Management Inc riskantsete väärtpaberimängude eesmärgil. Reiljan osales protsessis vaid tunnistajana. Kes oli salapärase firma taga, jäigi selgusetuks. Keskkonnafondi pani 1999. aasta sügisel kinni vahetunud valitsus.

Veel varem näitas Reiljan samuti klassi, kuidas korruptsioonisüüdistustest puhtalt välja tulla. Nimelt süüdistas 1996. aastal tollane riigikontrolör Hindrek Meri Reiljanit kuritarvitustes ja tehingutes iseendaga, kui ta müüs 1994. aastal Luua Metsakooli direktorina 990 tihumeetrit puitu oma firmale. Koolile makstud summa oli palju madalam turuhinnast. Äri oli vastuolus korruptsioonivastase seadusega, mis hakkas aga kehtima alles 1995. aasta jaanuarist. Ja see päästiski Reiljani naha.

Ma toetan Villu Reiljanit endiselt tema muredes ja jamades. Kui ma saan kuidagi teda aidata, siis aitan, sest ta on tore ja tubli inimene. Näiteks saan ma temaga alati hea meelega kokku.

Mul on hea meel, et riik on edasi arenenud õigluse ja moraali osas. Samas ei muuda see süüdistus minu suhtumist Villu Reiljanisse kui inimesse, keda ma natuke tunnen.

Liiga isiklikuks on tema ründamisel mindud. Rahvaliitu toetaksin samuti edasi väikeste summadega, seal on teisigi inimesi. Mul on erakondadesse tasakaalustatud suhtumine.

Süüdistuse esitamine ei tähenda veel, et see on paikapidav. Kui ei ole tõestatud fakte ja leitud kinnitusi, on raske kommenteerida, pigem ootaks ära lõpliku kohtuotsuse.

Rahvaliit on vahepeal teinud palju tööd ja muutunud avatumaks, see on tõstnud erakonna mainet.